Ukraina presidendi nõunik: Kiiev pigem sureb, kuid ei muutu kunagi Vene linnaks

Kiiev pigem sureb, aga ei muutu kunagi Vene linnaks, ütles Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak.

Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak selgitas intervjuus Ameerika Hääle Venemaa teenistusele, miks Ukraina president Zelenski kinnisel briifingul videolingi kaudu USA seadusandjatega ei rääkinud ning mis saab Ukrainast, kui USA lõpetab sõjalise abi saatmise Kiievile.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus eile esmaspäeval Washingtoni. Zelenskil on täna teisipäeval kavas kohtuda senaatoritega parlamendi hoones Kapitooliumi mäel. Pärast seda suundub Zelenski Valgesse Majja, kus ta peab neljandat korda pärast ametisse valimist läbirääkimisi president Joe Bideniga.

Eelmise, 2022. aasta 21. detsembril ehk peaaegu aasta tagasi naasis Zelenski Washingtonist Kiievisse ühe miljardi ja 850 miljoni dollari suuruse abipaketiga, mis sisaldas toona esmakordselt ka Patrioti raketisüsteeme. Millega ta nüüd tagasi läheb? Ja kas Kapitooliumi seadusandjad lepivad kokku 2024. eelarveaasta täiendava rahastamise seaduse osas?

Eelmisel nädalal pidi president Zelenski kinnisel briifingul video teel seadusandjate poole pöörduma. Kuid see tühistati päeval, mil vabariiklastest senaatorid blokeerisid Valge Maja taotluse 106 miljardi dollari suuruse hädaabi saamiseks, mis sisaldab 61 miljardit dollarit Ukraina toetamiseks sõjas Venemaaga. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov selgitas telejaamale Fox News asja sellega, et riigis on käimas sõda, mille kulgu ei saa ennustada.

Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak ütles Ameerika Häälele antud intervjuus, et selle otsuse tingis asjaolu, et Ukraina president „ei taha mõjutada demokraatide ja vabariiklaste vahelist arutelu”.

„Me mõistame täna USA-s toimuva protsessi keerukust. See on väga tuline arutelu, mis puudutab ennekõike USA sisepoliitika ja rändepoliitika küsimusi. President on väga tundlik nende suhete suhtes, mis Ukraina ja USA vahel on täna välja kujunenud. Ja ta ei taha kuidagi mõjutada seda demokraatide ja vabariiklaste praeguse diskussiooni võtmeküsimust, ta ei taha seda kõike kuidagi kommenteerida ega sattuda ootamatult nende arutelude epitsentrisse,” ütles Podoljak.

Presidendi kantselei juhi nõunik ütles, et tema hinnangul valitseb teatav konsensus, et agressorriigid, näiteks Venemaa Föderatsioon ei tohiks sõdu võita.

Podoljak tegi kokkuvõtte: „Seetõttu püüdis president Zelenski selles olukorras käituda võimalikult korrektselt: „Palun jätkake arutelu. Otsustage ise, mis on oluline. Paketihääletus. Leidke ühisosa”.

Ukraina on huvitatud sellest, et Ukraina seisukohta toetatakse.”

Nüüd läheb president Zelenski isiklikult Kapitooliumi mäele, et veenda seadusandjaid kiitma heaks Valge Maja taotlus jätkata Ukraina toetamist. Mõned vabariiklased alamkojas nõuavad, et Bideni valitsus esitaks selge USA strateegia seoses Venemaa sõjaga Ukrainas.

Ameerika Hääle allikate sõnul otsib Bideni valitsus aktiivselt kompromissi Kongressi vabariiklastega, et tagada rahaliste vahendite vabastamine enne seadusandjate lahkumist 14. detsembril algavale jõuluvaheajale. Nad nõuavad, et Valge Maja karmistaks migratsioonireegleid ja piirimeetmeid USA-Mehhiko piiril. Reutersi allikad teatasid, et valitsus kaalub rangemate standardite kehtestamist USA varjupaigataotlejatega piiril esmaste intervjuude jaoks ja väljasaatmisprotsessi laiendamist.

Samuti on Bideni büroo ajakirjanike sõnul valmis kaaluma „ohutu kolmanda riigi” sätte kehtestamise võimalust. Selle alusel saab pakkuda varjupaika neile migrantidele, kes viibisid enne USA-sse sattumist ohutute kolmandate riikide territooriumil.

Varem ütles demokraadist senaator Chris Murphy intervjuus väljaandele Defense News, et seadusandjad on praegu „otsustamas, kas Kiiev on Ukraina või Venemaa linn”. Ta lisas, et on pettunud vabariiklaste vahelises pikas arutelus, mis mõjutab otseselt Ukrainale antavat abi, öeldes: „Minu pettumuse tase vabariiklaste tõsiseltvõetavuse üle on tingitud panustest, millega me tegeleme. Ja kaalul on see, kas Ukraina eksisteerib 12 kuu pärast või saab Venemaa osaks.”

Podoljak ütles, et ilma USA abita on Ukrainal palju raskem ning Ukraina relvajõud võitlevad Venemaa armeega viimase meheni.

„Loomulikult saab see Ukraina jaoks olema väga raske. Ja loomulikult jätkab Ukraina võitlust ja kaitseb oma õigust vabadusele. Ja loomulikult ei põlvita me Vene Föderatsiooni ees. Kuid küsimus on laiem. Küsimus pole isegi selles, et Kiievist saab midagi. Kiiev pigem sureb, kuid ei muutu kunagi Venemaa linnaks. See on küsimus, kas täna on nii USA kui ka demokraatlik leer kui selline valmis tunnistama lüüasaamist vastasseisus mõne riigiga nimega Vene Föderatsioon. Kas oleme kõik koos valmis Venemaale kaotama?” – küsib Podoljak.

Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik ütleb, et investeerides Ukraina lahingutõhususse ja võitu, vähendab Lääs teiste Venemaa Föderatsiooni sponsoreeritud konfliktide planeedile ilmumise võimalusi. Ta näeb selles otsest seost.

Kommentaarid
(Külastatud 473 korda, 1 külastust täna)