Läti pealinna Riia kesklinnas asuva autopesula omanik peab Ukraina kodanikule diskrimineerimise eest maksma 1000 eurot moraalse kahju hüvitist, otsustas Riia linnakohus.

Autopesula omanik ei tunnistanud end süüdi, kuid kohus leidis, et pesula omanik rikkus teenuse osutamisel diskrimineerimise keeldu naiskliendi rahvuse tõttu, teatas Läti inimõiguste keskus. Autopesula omanikku ega selle täpset asukohta ei täpsustatud, vahendab lsm.lv.

Kohtus oli hagejaks Ukraina kodanik, kes taotles sõja eest varjupaika ja sõitis Ukrainast oma isikliku sõidukiga Lätti 2022. aasta märtsis, vahetult pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

„Soovides pärast pikka teekonda, mis võttis tal aega viis päeva, autot pesta ja puhastada, tuli hageja koos tütrega Riia kesklinna autopesulasse. Kuigi autopesula töötajad ütlesid kliendile esialgu, et ta ootaks, ent hiljem, kui nad märkasid, et hageja autol on Ukraina numbrimärgid, keeldusid nad teenust osutamast, väites, et autopesula omanik keelas neil ukrainlasi teenindada,” seisis keskuse teates.

Naine lahkus algul autopesulast, kuid juhtunust ärritununa naasis ta sinna, et uurida, kas ta sai tõesti õigesti aru, et teda ei teenindatud ainult seetõttu, et ta on pärit Ukrainast, ning saada ka vabandust. Naist aga keelduti uuesti teenindamast ja lisaks ütles üks töötaja talle: „Vahetage numbrimärgid ära, siis peseme ära”. Selle vestluse helisalvestis on hagejal olemas.

Kuna pesula töötaja ei vabandanud, helistas naine sellise diskrimineeriva kohtlemise peale politseisse. Inimõiguste Keskuse teatel viis politsei läbi kontrolli ja võttis vastu kirjalikud selgitused autopesula töötajatelt, kes kinnitasid, et tegutsesid vastavalt juhtkonna korraldusele. Naine teatas konkreetsest diskrimineerimise juhtumist ka Läti Inimõiguste Keskusele, mis pakub diskrimineerimise juhtumite korral õigusabi.

„Kohtule selgitusi andes kostja nõuet ei tunnistanud. Ta eitas asjaolu, et on andnud korralduse Ukraina numbrimärgiga autosid üldse mitte teenindada. Kostja väitis, et andis korralduse Ukraina numbrimärkidega autosid mitte hooldada tasuta ja väljaspool järjekorda, mitte neid üldse mitte teenindada. Kuid kostja ei ole viidanud selliste tõendite olemasolule, mis nimetatud väiteid kinnitaks,” selgitas inimõiguste keskus.

Kohus, kuulanud ära kohtuistungil osalejate seletused, kuulanud ära tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud asjas olevaid tõendeid tõdes, et kostja rikkus otseselt seaduses sätestatud diskrimineerimise keeldu teenuse osutamata jätmisel hagejale tema etnilise kuuluvuse tõttu.

Kohus viitas põhiseaduse artiklile 91, mis sätestab, et „Kõik inimesed on Lätis seaduse ja kohtu ees võrdsed. Inimõigusi teostatakse ilma igasuguse diskrimineerimiseta”, samuti Euroopa Liidu inimõiguste harta artiklile 21, mis näeb ette, et igasugune diskrimineerimine on lubamatu.

Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et kohtualune ei avaldanud juhtunu pärast kahetsust ega vabandanud.

Kohtuotsus kuulutati välja käesoleva, 2023. aasta 28. novembril ja seda saab veel edasi kaevata.