Soome kooli-ime purunes: PISA-testides järsk kukkumine

Kui veel 2000ndate aastate alguses oli Soome koolinoorte hariduse tippmaa PISA-uuringus, mis mõõdab lugemist, matemaatikat ja loodusaineid, siis alates 2006. aastast on soome noorte oskused nõrgenenud, eriti loodusainetes ja matemaatikas.

Täna teisipäeval, 5. detsembril avalikustatud 2022. aasta PISA uuring näitab, et noorte soomlaste õpitulemuste langus jätkub. Eelkõige on 2018. aasta tulemustega võrreldes järsus languses kirjaoskuse ja matemaatika tase, vahendab Iltalehti.

Eelmises, 2018. aastal korraldatud PISA uuringus oli Soome matemaatikas 16. kohal, lugemises 7. ja loodusteadustes 6. Viimases PISA uuringus on Soome matemaatikas 20., lugemises 14. ja loodusteadustes 9. kohal.

Lääne tööstusriikide organisatsioon OECD hindab PISA uuringus 15-aastaste koolinoorte kompetentsi iga kolme aasta järel. Seoses koroonapandeemiaga lükkus 2021. aastaks planeeritud uuringu elluviimine aasta võrra edasi.

PISA uuring näitab, et Soome kukkumine, eriti kirjaoskuse osas on märkimisväärne võrreldes eelmise, 2018. aasta PISA uuringuga.

Soome keskmine lugemisoskus on langenud mitte vähem kui 30 punkti võrra, mis vastab ühe aasta õppekava taseme langusele. Kirjaoskuses on Soome langenud OECD riikide võrdluses 14. kohale.

Singapur on koos teiste Aasia riikidega esikohal. Ka Soome naaberriik Eesti on kirjaoskuse poolest Soomest selgelt ees ehk kuuendal kohal.

Soomlaste kirjaoskuse tase (490 punkti) on endiselt kõrgem kui OECD keskmine (476).

Värske, 2022. aasta PISA uuringus oli põhivaldkonnaks matemaatika oskus.

Matemaatikaoskuses on Soome langenud 20. kohale, Eesti on seitsmendal kohal, esikohtadel aga Aasia riigid.

Matemaatikas oli selgelt parim Singapur (575), järgnesid Macau, Taiwan, Hongkong, Jaapan ja Korea.

Värskes, 2022. aasta PISA uuringus oli soomlaste matemaatikaoskuste keskmine 484 punkti, OECD riikide keskmine aga 472 punkti.

Soomest olid statistiliselt oluliselt paremad ka Šveits, Kanada, Holland ja Iirimaa.

Kui rääkida loodusteaduste teadmistest, siis Soomel läheb PISA tulemustes kõige paremini ja OECD võrdlustabelis on ta üheksandal kohal.

Soome loodusteaduslike teadmiste keskmine oli 511 punkti, OECD keskmine aga 485 punkti.

Soome loodusteaduslikud teadmised on alates oma haripunktist 2006. aastal pidevalt kahanenud. Halvenemine on olnud kokku 52 punkti, samas kui OECD riikide keskmine halvenemine on olnud 15 punkti. Soomes on loodusteaduste kompetentsi langustrend olnud selgelt tugevam kui OECD riikide keskmine.

Singapur, Jaapan, Macao, Taiwan, Korea ja Hongkong olid loodusteaduste tipus.

Naaber-Eesti edestab Soomet ka loodusteaduste kompetentsi poolest ja on kuuendal kohal. Eesti on kõigis PISA teadmiste valdkondades Soomest eespool, tõustes Singapuri ja teiste Aasia riikide kõrval hariduse tippriikide hulka.

Soome on ainus OECD riik, kus tüdrukutel läks matemaatikas paremini kui poistel. 2022. aasta hinnangul oli tüdrukute (487 punkti) ja poiste (482) teadmiste erinevus 5 punkti.

Teadmiste langus jaguneb ühtlaselt: Soome tüdrukute matemaatika keskmine langes 2018. aastaga võrreldes 24 punkti ja poiste keskmine 23 punkti.

Tüdrukute ja poiste matemaatikaoskuste erinevused PISA hinnangus on Soomes olnud mõõdukad. Kui veel 2006. aastal olid poisid tüdrukutest 12 punkti paremad, siis alates 2015. aastast on tüdrukute keskmine olnud poistest kõrgem.

Kümne aasta trend näeb välja sarnane. Tüdrukute keskmine on langenud kokku 33 ja poistel 35 punkti võrra.

Lõhe tüdrukute ja poiste kirjaoskuses on Soomes alati suur olnud. Erinevus oli viimases uuringus kahanenud 52 punktilt 45 punktile. Lõhe vähenemise põhjuseks on tüdrukute keskmise lugemisoskuse järsem langus.

Loodusainetes oli tüdrukutel 522 ja poistel 500 punkti. See 22-punktiline erinevus tüdrukute kasuks oli OECD riikide seas suurim.

Kõigis riikides olid vanemate haridus, amet ja leibkonna jõukus seotud õpilaste teadmistega.

Soomes oli sotsiaalmajandusliku tausta järgi ülemisse kvartiili jäänud õpilaste punktisumma matemaatikas 529 ja alumise kvartiili keskmine 446 punkti. Keskmiste väärtuste erinevus oli seega 83 punkti. (OECD riikides on vastav erinevus 93 punkti)

Eelmisel 2012. aasta matemaatika põhiala eksamil olid vastavad keskmised 555 punkti ja 488 punkti, vahe 67 punkti. Koduse tausta ülemist ja alumist veerandit esindavate õpilaste keskmine matemaatika teadmiste erinevus on seega kasvanud 16 punkti võrra.

Sotsiaalmajanduslike erinevuste kasv oli märgatav ka kirjaoskuse (5 punkti) ja loodusainete (11 punkti) osas võrreldes eelmise põhivaldkonna uuringuga.

Erinevuste suurenemine on tingitud asjaolust, et madalaima sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused on veidi rohkem nõrgenenud võrreldes kõrgeima sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega.

Esimese põlvkonna immigrantidest õpilaste keskmine matemaatikatulemus oli 413 punkti ja teise põlvkonna oma 442 punkti.

Sisserändaja taustata õpilaste tulemus oli 491 punkti. Esimese põlvkonna immigrantide ja Soome päritolu õpilaste punktide erinevus oli keskmiselt 78 punkti.

Teise põlvkonna sisserändajate matemaatika teadmised olid vastavalt kodumaal sündinud õpilastega võrreldes keskmiselt 49 punkti võrra kehvemad.

Matemaatikas on keskmine erinevus Soome päritolu õpilaste ja esimese põlvkonna immigrantide vahel alates 2012. aasta PISA voorust vähenenud 11 punkti võrra.

Kirjaoskuses oli Soome päritolu õpilaste keskmine punktisumma (500) oluliselt kõrgem võrreldes esimese (384) ja teise põlvkonna (439) immigrantidest õpilastega. Ka loodusteadustes oli Soome päritolu õpilaste keskmine punktisumma (519) statistiliselt oluliselt kõrgem võrreldes esimese (410) ja teise (453) põlvkonna immigrantidega.

Rahvusvahelises võrdluses on koolidevahelised erinevused olnud Soomes traditsiooniliselt väikesed. Soomes oli 2022. aasta PISA uuringus teadmiste erinevus koolide vahel 9 protsendipunkti, kui seda võrrelda OECD riikide matemaatika punktisummade koguerinevusega.

Nüüd on Soomes koolidevaheline erinevus võrreldes eelmiste voorudega suurenenud. Kasv näib tulenevat sellest, et 2012. aastast 2022. aastani on erinevus koolide vahel väljaspool Helsingi piirkonda suurenenud ja lähenes Helsingi piirkonna koolide tasemele. Helsingi piirkonnas on seevastu koolidevaheline erinevus jäänud samaks.

Erinevused õpilaste vahel koolisiseselt on pöördunud järsu tõusuni.

Koolisisesed erinevused õpilaste vahel püsisid algklassides aastatel 2003–2018 üsna stabiilsel tasemel. Kuid erinevused on nüüdseks muutunud järsuks tõusuks ja olid 2022. aastal suuremad kui üheski varasemas PISA uuringus.

Võrreldes OECD riikide koguerinevusega oli Soomes koolide sees erinevus 90 protsenti, mis oli selgelt kõrgem OECD riikide keskmisest (68%).

PISA teadusprogramm (Programme for International Student Assessment) viidi 2022. aastal ellu kaheksandat korda. Uuring pidi toimuma 2021. aasta kevadel, kuid 2020. aastal alanud koroonapandeemia tõttu lükkus materjali kogumine aasta võrra edasi.

Uuringu sihtrühmaks olevad 15-aastased olid pandeemia alguses peamiselt seitsmendas klassis ja uuringu toimumise ajal, 2022. aasta kevadel, üheksandas klassis. Seega on koroonapandeemia mõjutanud küsitlusele vastanud õpilaste viimaseid põhihariduse aastaid.

Erandlik oli ka see, et esimest korda oli mitmes riigis raskusi küsitluse valimile seatud kriteeriumide või vastamismäära saavutamisega. Kaheteistkümnes osalenud riigis jäeti testist kas liiga suur osa õpilastest välja, õpilaste vastamismäär ei olnud piisavalt kõrge või koolide osalusmäär ei olnud piisav.

Kommentaarid
(Külastatud 1,061 korda, 1 külastust täna)