Sõda laieneb: mitmed asutused hoiatavad nüüd, et Ukraina kaotab ja Venemaa tungib edasi NATO riiki

Talv tuleb Ukrainas väga raske. Rindejooned ja Lääne toetus on külmumas ning sisepoliitikas on juba pikemat aega olnud tülid.

Ukrainal on nüüd tõesti oht kaotada sõda, hoiatab Soome välispoliitika instituudi programmijuht Arkady Moshes.

Tema sõnul on praegu oht, et rindejooned lukustuvad ja Lääne relvastatud toetus ammendub. Venemaal lubataks rahus oma jõudu koondada ja mõne aasta pärast alustada uut suurrünnakut, milles satuks ohtu kogu üksi jäetud Ukraina eksistents, vahendab Yle.

Moshes hoiatas juba septembri alguses Helsingin Sanomate arvamusloos, et Venemaa on valmis kurnamissõda jätkama lootuses, et Lääs väsib enne ära.

Nüüd tundub, et nii see lähebki.

Eelmisel nädalal blokeeris USA parlamendi ülemkoda Senat president Joe Bideni valitsuse miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale.

EL-is teevad nii Ungari ja Slovakkia ning hiljutine Hollandi valimiste võitja Geert Wilders ajab juba avalikult Ukraina relvastamise lõpetamise kampaaniat.

Lisaks kirjutas mõjukas Saksa väljaanne Bild paar nädalat tagasi, et Saksamaa ja USA suruvad relvatarneid piirates vaikselt Ukrainat Venemaaga läbirääkimiste laua taha.

Kui järgmisel aastal läheb võim Valges Majas üle vabariiklaste ja eriti Donald Trumpi kätte, ootab Ukrainat palju raskem olukord.

„See on Ukraina jaoks tõesti väga raske hetk,” ütleb Arkady Moshes.

Ukraina juhtkonnal on kaks vastandlikku nägemust sellest, kuidas kaitsesõda edasi läheb.

Esimest esindab optimistlik president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnul on Ukrainal Läänest pärit relvade toel Venemaad võitmas ja kõik okupeeritud alad kuni Krimmini vabastatakse.

Uuemat ja ettevaatlikumat seisukohta esindab kaitseväe juhataja kindral Valeri Zalužnõi. Novembris kirjutas ta väljaandes Economis palju tähelepanu pälvinud kolumni, mille kohaselt on sõda ummikseisus, mida ei saa lahendada ilma olulise lisatoetuseta Lääne poolt.

Kui relvajõudude juht ütleb, et ollakse hädas ja president ütleb, et ta usub võitu, kõlavad sõnumid liiga vastuoluliselt, ütleb programmijuht Moshes.

Viimastel päevadel on rahvusvahelises meedias avaldatud mitmeid teateid süvenevatest vastuoludest Ukraina juhtkonnas, mida kehastavad populaarsed sõjaaegsed rahvuskangelased Zelenski ja Zalužnõi.

Poliitika on Ukrainasse tagasi pöördunud, ütleb Moshes.

Ta peab silmas seda, et agressioonisõja alguses tekkinud enneolematu poliitiline konsensus ja ühinemine on nõrgenemas.

Argisem sisepoliitika tuleb tagasi, kuigi sügisesed parlamendivalimised jäid sõja tõttu ära ja järgmise kevade presidendivalimised jäävad ära. Detsembri alguses süüdistas Kiievi mõjukas linnapea Vitali Klitško Zelenskit võimu koondamises enda kätte ja avaldas toetust kindral Zalužnõile.

Zelenski olukord on raskem kui varem. Ta peab muu hulgas selgitama, miks Ukraina vasturünnak pole edenenud suurte ootuste kohaselt. Vastuseid nõuavad nii liitlased kui ka riigi oma kodanikud.

Presidendil oli kavas esineda kõnega USA senatis enne eelmisel nädalal toimunud hääletust uue abipaketi üle. Üllataval kombel tühistas ta selle viimasel hetkel põhjust avaldamata.

Moshes usub, et tühistamine tuleneb sellest, et Zelenski teadis, et ta ei saa senaatoritelt enam püsti seistes aplausi.

Talle oleks esitatud keerulisi küsimusi korruptsiooni, võimu koondumise ja selle kohta, kuidas Ukraina on seni USA-lt saadud abi kasutanud, ütleb Moshes.

Zelenski toetus on Ukrainas endiselt kõrge, kuid see on langustrendis, samal ajal kui kindral Zalužnõi toetus tõuseb.

Moshesi sõnul hakkab osa ukrainlasi Zelenskist ja peavoolumeediast tüdima, mille liialt optimistlikud deklaratsioonid ei vasta sõja tegelikkusele.

Inimesed tahavad muutusi. Moshes ütleb, et kui eesotsas muutust saavutada ei õnnestu, tahetakse seda sisemiselt.

Zelenskit on sageli võrreldud Suurbritannia julge Teise maailmasõja peaministri Winston Churchilliga. Seda teeb ka Moshes, kes tuletab meelde, et Churchill kaotas kohe pärast sõja lõppu valimised – hoolimata sellest, et Suurbritannia oli üks sõja võitjatest.

Sisemised tülid nõrgendavad Ukraina võitlustahet, kuid vaatamata neile tuleb tegelik oht siiski väljastpoolt, rõhutab Moshes. Ukraina saab sõjas edu saavutada ainult Lääne sihikindlama toetusega. Praegused arengud näivad olevat vastupidised.

Moshesi hinnangul on Lääs liiga palju allunud Zelenski juhitud soovmõtlemisele Ukraina edu võimaluste ja Venemaa nõrkuse kohta. Lisaks ei ole Läänel strateegiat, mis tooks välja, mida ta soovib Ukrainat toetades saavutada.

Kõik peaksid Läänes mõistma, et tõe hetk on käes. Kui Ukraina kukub, võib kõike juhtuda.

Moshes peab silmas isegi otsest sõda Venemaa ja NATO vahel.

Kui lahingud Ukrainas lakkavad, võib Venemaa kuni kuue aasta jooksul koondada oma jõud rünnakuks NATO riigi vastu, hindas Saksamaa välispoliitika uurimisinstituut DGAP novembris. Selle raporti kohaselt on antud olukorras Venemaa rünnak sõjalise alliansi liikmesriigi vastu vaid aja küsimus, milleks NATO peab valmistuma.

Venemaa rünnak näiteks Balti riikide vastu saab võimalikuks kohe, kui Venemaa usub, et see võib õnnestuda, öeldakse raportis.

Poola värskem hinnang on veelgi süngem. Riigi riikliku julgeolekuagentuuri BBN juht Jacek Sieviera ütles detsembri alguses, et NATO idapoolsed liikmesriigid peavad olema valmis kolme aasta jooksul tõrjuma Venemaa rünnakut.

Kuigi Ukraina sõda on Soomes endiselt esilehe uudis, tuletab Moshes meelde, et suures osas Euroopast see enam nii ei ole.

Sõda on muutunud igapäevaseks. Moshesi sõnul arvab Lääs ekslikult, et rindejoonte lukustumine nende praegustele positsioonidele tähendaks ammu unustatud positsioonisõda, nagu peeti Ukraina idaosas aastatel 2014–2022.

Teaduri sõnul see aga nii ei ole, sest sõda on praegu nii mastaapne. Ukraina kokkuvarisemine on võimalik ja see muudaks täielikult julgeolekuolukorda Euroopas.

Lääs peab selle peale ärkama. Ukrainal on veel võimalus, kui Lääs otsustab lõpuks abi suurendada. Pole veel hilja, kuid see on vaid kuude küsimus, märgib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 2,225 korda, 1 külastust täna)