Saksamaa soovib vähendada summat, mida ta annab 20 miljardi euro suurusele Euroopa Liidu Ukraina relvafondile, selgus reedel ajalehele Daily Telegraph lekkinud dokumendist.
Konfidentsiaalses memos väidab Berliin, et Euroopa rahutagamisrahastu (EPF) peaks võtma arvesse miljardeid sõjalist abi, mille riik on kahepoolselt Kiievile andnud.
EPF on alates Venemaa täismahulisest sissetungist mullu veebruaris Ukrainale andnud 4,5 miljardi euro väärtuses relvi ning õpetanud välja EL-i väljaõppemissiooni raames 34 000 Ukraina sõdurit.
Saksa dokument, mittesiduv memo on tekitanud Euroopa pealinnades kartusi, et kantsler Olaf Scholz võib nurjata EL-i tulevased katsed toetada Ukraina võitlust Venemaa sissetungi vastu.
Väljaande Daily Telegraph nähtud eraldi memos väidab Prantsusmaa, et EPF peaks peatama relvade tarnimise liikmesriikide varudest ja keskenduma selle asemel Euroopa relvatootjate sõjalise abi „ühishankele”.
Prantslasi on varem süüdistatud Euroopa Liidu jõupingutuste pidurdamises Ukrainale miljoni suurtükimürsu toimetamiseks nõudega, et skeemist saaksid kasu ainult blokis asuvad ettevõtted.
Seni oli Ungari peaminister Viktor Orbán olnud ainus vastane 20 miljardi euro suuruse sõjalaeka loomisele Kiievile relvade tarnimiseks.
Berliin ütleb oma dokumendis: „Sõjalist toetust Ukrainale saab anda kas rahalise panuse kaudu EPF-i Ukraina vahenditesse või sõjavarustuse otsetarnetena Ukrainasse.”
Dokumendis lisatakse, et „mitterahalised sissemaksed” tuleks „täielikult krediteerida liikmesriigi kokkulepitud sissemaksete arvelt Ukrainale”.
See sõnastus on tekitanud muret, et Saksamaa võib nõuda, et EPF arvestaks kahepoolseid sissemakseid Kiievile.
Berliin on ELi suurim majandus ja annab veerandi vahenditest EPF-i.
Eelmisel kuul teatas riik, et kahekordistab 2024. aastal Ukrainale antavat sõjalist abi, allkirjastades 8 miljardi euro suuruse paketi.
Kuid Saksamaa on sageli kurtnud, et bloki liikmesriigid kuritarvitavad EPF-i skeemi, mille eesmärk on saata Ukrainasse vanu relvi ja kasutada hüvitisi oma sõjaväe moderniseerimiseks.
Saksamaa lükkas tagasi Euroopa Komisjoni taotluse eraldada 100 miljardit eurot, et täiendada EL-i ühist eelarvet, mida rahastavad liikmesriigid.
Pool rahast oleks mõeldud järgmise nelja aasta jooksul Ukraina toetamiseks, ülejäänud 50 miljardit eurot aga ühise võla tagasimaksmiseks, samuti rändekuludeks ja EL-i ametnike palkade tõstmiseks.
Scholz ütles oma EL-i kolleegidele, et on täielikult pühendunud Ukraina rahastamisele, kuid Saksamaa võimsa konstitutsioonikohtu hiljutine otsus on muutnud täiendavate kulukohustuste täitmise raskeks.
Karlsruhe kohus otsustas, et valitsus on rikkunud põhiseaduslikku „võlapidurit”, mis seab piiri avaliku sektori kulutustele.
EL-i juhid arutavad EPF-i muutmist, kui kohtuvad selle kuu lõpus Brüsselis oma selle aasta viimasel Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel.
EL-i kõrgeim diplomaat Josep Borrell lõi 20 miljardi euro suuruse fondi Ukrainale järgmise nelja aasta jooksul relvade ostmiseks osana sõjast räsitud riigi toetamise pikemaajalisest strateegiast.
Kuid mitmed Euroopa pealinnad üritavad enne läbirääkimisi fondile olulisi piiranguid seada.
Ungari, mida peetakse Venemaa lähimaks liitlaseks Euroopas, on soovitanud „vabatahtlikku panust” EPF-i, et projektist distantseeruda.
