Soome migratsiooniameti (Migri) ülevaate kohaselt tuli tänavuse, 2023. aasta jaanuaris-oktoobris Soome rekordarv sotsiaal- ja tervishoiutöötajaid. Selle valdkonna tulijaid oli 1794, kui eelmisel aastal kokku oli 1234 inimest.
Üle-eelmisel 2021. aastal tuli Soome 443 välismaist sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna töötajat, vahendab Iltalehti.
Kõige positiivsemad otsused on tehtud Filipiinide kodanike jaoks. Nende osakaal on 71 protsenti. Suurenenud on ka Etioopia ja India kodanike arv.
Enamik neist, kes on saanud positiivse otsuse sotsiaalkindlustuse valdkonnas, töötab Uusimaal (740 otsust) või Pirkanmaal (122 otsust).
Uusimaa suhtes tehtud positiivsete otsuste arv kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga kuni 200 protsenti, edastab Migri.
Uusimaale saabunud rahvuste seas paistavad eriti silma filipiinid. Sel aastal on ainuüksi Helsingis Filipiinide kodanikele antud 502 töötaja elamisluba. Eelmisel aastal oli see arv 76.
Sotsiaalkindlustuse vallas tehtud positiivsed otsused on aga kogu Soomes kasvanud. Eelmise aastaga võrreldes on kasv olnud suurim Edela- Soomes, Lõuna-Savos ja Põhja-Pohjanmaal.
Filipiinid on peaaegu kõigis Soome maakondades enim positiivseid otsuseid saanud rahvus.
Satakuntas on sel aastal Sambia kodanike jaoks tehtud enamus positiivseid otsuseid. Põhjuseks on rahvusvaheline värbamisprojekt Satakunta hoolekandepiirkonnas, märgib Migri.
Kasvu veab Migri andmetel peamiselt valdkonna tööjõupuudus ja ettevõtete rahvusvahelise värbamise kasv.
Eriarstide arv oli eelmisel, 2022. aastal erakordselt kõrgel tasemel, 2995 inimest.
Migri info kohaselt oli suure taotluste arvu taga eelkõige Venemaa kodanike avalduste arvu kasv Ukraina sõja alguse tagajärjel.
Tänavuse, 2023. aasta taotluste arv jääb mullusele rekordtasemele selgelt alla. Kui uusi taotlusi esitatakse ühtlases tempos, jääb aasta taotluste koguarv alla 1700 taotluse, mis vastab 2018. aasta tasemele.
Migri info kohaselt ei seleta avalduste arvu vähenemist ainult Venemaa kodanike esitatud avalduste vähenemine, vaid vähenemine on märgatav peaaegu kõigis kodakondsusgruppides.
Põhjuseks võib olla ülemaailmne konkurents eriarstide pärast ja majanduslangus, hindab Migri.
Eelmisel aastal oli tööga seotud sisseränne rekordtasemel. Tänavu on taotluste arv võrreldes mullusega langenud, kuid Migri sõnul on need ajaloolises võrdluses püsinud kõrgel.
Eelmise aasta suur taotluste arv oli osaliselt tingitud Venemaa kodanike suurenenud taotlustest Ukraina sõja tagajärjel, nendib Migri.
Taotluste arvu vähenemist sel aastal mõjutavad ka majanduslangus ja ehitussektori aeglustumine.
Jaanuaris-oktoobris esitati kokku 17 854 tööga seotud avaldust (number sisaldab EL-i kodanike registreerimisi töötamise alusel). Eelmisel, 2022. aastal oli neid taotlusi kokku 25 216.
Suurimaks taotluse põhjuseks on jäänud otsustamist nõudvad tööd ehk töötajate elamisloa taotlused (TTOL), mis eeldavad tööbüroo poolt tehtavat otsust. EL-i kodanike tööalaste registreerimistaotluste arv on jäänud üsna samaks, märgib Migri.
Jaanuaris-oktoobris olid viis suurimat rahvust tööalaste taotluste esitamisel Filipiinid, Venemaa, India, Hiina ja Eesti.
Ajavahemikus jaanuarist oktoobrini esitati Soomes kokku 2872 esmast asüülitaotlust.
Oktoobriks oli varjupaigataotluste arv väiksem kui 2022. aastal. Eelmisel aastal paistsid taotlejate arvu poolest silma Ukraina kodanikud, kes taotlesid asüüli enne ajutise kaitse kehtestamist, aga ka Venemaa kodanike taotluste arv, mis suurenes seoses 2022. aasta sügisel Venemaal välja kuulutatud osalise mobilisatsiooni elluviimisega, räägib Migri.
Taotluste arvu vähenemist on Migri sõnul mõjutanud ka Euroopa sise- ja välispiirikontroll ning Soome geograafiline asukoht.
Aruande kontrolliperiood ulatub jooksva aasta oktoobrini. Novembris Soome idapiiril esitatud varjupaigataotlusi seetõttu ülevaates ei kuvata, täpsustab Migri.
Soome tulnud varjupaigataotlejate päritoluriikides muudatusi toimunud ei ole. 2023. aastal on varjupaigataotlejate suurimad lähteriigid olnud Somaalia, Venemaa, Türgi, Afganistan ja Iraak.
