Siseinfo: Soome valitsus valmistab ette idapiiri täielikku sulgemist

Soome valitsus valmistub idapiiri täielikuks sulgemiseks. Valitsuse siseinfo kohaselt on eesmärk saada valitsus võimalikult kiiresti asja üle otsustama.

Enne valitsuse otsust peaks ettepanek läbima õiguskantsleri või õiguskantsleri asetäitja õigusliku järelevalve, vahendab Helsingin Sanomat.

Valitsus püüdis juba eelmisel nädalal idapiiri täielikult sulgeda. Õiguskantsleri asetäitja peatas toona valitsuse ettepaneku karmistada piiranguid idapiiril, sest see poleks piisavalt kaitsnud varjupaigataotlemise võimalusi.

Õiguskantsleri asetäitja Mikko Puumalaineni sõnul ei sisaldanud siseministeeriumi koostatud dokumendid piisavaid tagatisi, et otsusega säiliks põhiseaduses, EL-i õiguses, Euroopa inimõiguste konventsioonis ja muudes inimõigustealastest lepingutes tagatud reaalne ja tõhus võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset.

Juba eelmisel nädalal oli valitsusel tugev poliitiline soov sulgeda idapiir varjupaigataotlejatele täielikult. Valitsus on endiselt seisukohal, et Venemaa mõjuoperatsioonile tuleb reageerida rangete meetmetega.

Valitsus sulges lõpuks kõik teised piiripunktid peale Raja-Jooseppi, mis on idapiiri põhjapoolseim piiripunkt. Venemaalt tuli sinna laupäeval 55 inimest ja pühapäeval paar inimest.

Valitsuse siseinfo kohaselt on eesmärk saada valitsus võimalikult kiiresti ettepaneku üle otsustama.

Peaminister Petteri Orpo kinnitas pühapäeval peaministri intervjuus, et valitsus suudab vajadusel sulgeda kogu idapiiri.

„Valitsus on valmis võtma täiendavaid meetmeid,” ütles ta. Ta ei öelnud, millised need täiendavad meetmed olla võivad.

Orpo sõnul soovib valitsus lõpetada Venemaa võimude tegevuse, kus inimesi saadetakse Soome piirile.

Rahandusminister ja põlissoomlaste erakonna esimees Riikka Purra nõudis pühapäeval avaldatud blogipostituses kogu idapiiri sulgemist. „Muid võimalusi meil pole. Mingisugune jamamine piiril ei aita,” kirjutas ta.

Ta kirjutas, et usub, et „seaduslikkuse kontroll mõistab olukorda riigi julgeoleku seisukohalt ja võimaldab sulgeda kogu piiri”. „Aga kui mitte, tuleb poliitiline otsus igal juhul vastu võtta.”

Purra viitas sellele, et valitsus peaks otsuse langetama ka siis, kui valitsuse tegevuse üle järelevalvet teostav õiguskantsleri kantselei tegevusele seaduslikku alust ei näe.

Piirivalveseadust uuendati 2022. aasta suvel. Selle 16. paragrahvi alusel saab valitsus otsustada piiripunkti sulgemise või piiriületuse piiramise tähtajaliselt või kuni edasise teatamiseni, kui sulgemine või piirangu kehtestamine on vajalik võitluseks tõsise ohuga avalikule korrale, riigi julgeolekule või rahvatervisele.

Samal alusel saab valitsus vajadusel otsustada rahvusvahelise kaitse taotluse koondamise ühte või mitmesse piiripunkti.

See on võimalik ka juhul, kui tegemist on erakordselt suure sisserändajate arvuga lühikese aja jooksul või teabega või põhjendatud kahtlusega, et sisseränne on põhjustatud välisriigi või muu osaleja mõjust.

Paragrahvi viies lõige aga sätestab, et takistada ei tohi kellegi õigust saada rahvusvahelist kaitset.

Valitsuse plaan on olnud, et idapiirile tulijad suunatakse varjupaika taotlema näiteks Helsingi sadamasse. Õiguslik põhiprobleem on see, kas näiteks Helsingi-Vantaa lennujaam või Helsingi sadam on idapiirile tulijatele reaalne võimalus varjupaika taotleda.

Soome pole ainus Euroopa riik, kes on sattunud olukorda, kus teine ​​riik kasutab varjupaigataotlejaid vastuvõtva riigi häirimiseks.

Poola sai Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse, mille põhjal ei olnud Valgevene hübriidmõju piisavalt tugev põhjus piiriala sulgemiseks, mistõttu puudus tegelik võimalus asüüli taotleda. Samuti leiti, et asüülitaotlejate tagasisaatmine Poola pinnalt Valgevene poolele piiri rikub inimõiguslepinguid.

Helsingin Sanomate  eelmisel nädalal avaldatud küsitluse järgi on 73 protsenti soomlastest seisukohal, et valitsus võib jätta täitmata mõned välislepingute nõuded, kui tema hinnangul julgeolekuolukord seda nõuab. 18 protsenti ei nõustunud selle väitega.

Kommentaarid
(Külastatud 447 korda, 2 külastust täna)