Pika koroonaga hädas olev Briti ema tahab lasta end Šveitsis tappa, kuna ei suuda enam haigusega võidelda

Nelja lapse ema, kes võitleb pika koroona „surmaotsusega”, mis on jätnud ta voodihaigeks, ei suuda oma laste eest hoolitseda ja on pidevas piinas, soovib oma elu Šveitsis lõpetada.

Kelly Louise Smith-May, kes elab Gloucestershire’is Chipping Sodburys taotleb abi 10 000 naelsterlingit, et reisida abistatud suremise asutusse, et „oma kannatused lõpetada”, vahendab Daily Mail.

39-aastase naise seisund on sellest ajast peale, kui ta 2021. aasta detsembris koroonasse haigestus järk-järgult halvenenud.

Smith-May perekond, kes toetab täielikult tema südantlõhestavat valikut, teatas: „Tal ei tulnud see otsus kergelt.”

Südantlõhestava GoFundMe postituse kohaselt, mille autor on lähedane sõber, ei suuda proua Smith-May enam hoolitseda oma laste – Kai, Tawny, Zayni ja Jetti – eest, „keda ta jumaldab kogu südamest”.

Samuti on ta muutunud „täielikult sõltuvaks” oma abikaasast Stuartist, kes peab teda voodis ümber keerama.

Proua Smith-May, kes on kodune ema, kirjeldas rahakogumise teate kohaselt oma haigust kui „mürgitamist iga minut päevas” ja „elu surmaotsust”.

Tema perekond kavatseb viia ta matkaautoga Eurotunneli kaudu Prantsusmaale ja sealt edasi Šveitsi Pegasose kliinikusse.

Proua Smith-May, kes kirjeldas end selle aasta alguses kohalikule ajalehele antud intervjuus oma haiguse kohta kui „mullitavat”, „valjuhäälset” ja „loovat”, sai koroona 2021. aasta detsembris.

Kuid erinevalt enamikust inimestest, kes külmalaadsed sümptomid mõne nädala jooksul maha raputavad, kannatas ta jätkuvalt.

Pikk koroona ehk Long Covid on veel halvasti mõistetud nähtus, mis võib jätta põdejatele püsiva köha, väsimuse, lihasvalu ja lõhnataju kadumise.

Kuigi paljudel pikka koroonat põdevatel inimestel sümptomid lõpuks kaovad, kogevad mõned inimesed,nagu ka proua Smith-May neid mitmeid kuid või isegi aastaid.

Mõned eksperdid leiavad, et pikaajaline koroona on samaväärne kroonilise väsimussündroomiga, mida tuntakse ka müalgilise entsefalomüeliidi (ME) nime all – vaieldav seisund, mida sageli laiskusega segi aetakse.

Proua Smith-May pere väidab, et tema pikk koroona arenes ME-ks.

Nii heategevusorganisatsioonid kui ka terviseamet arvavad, et viirusinfektsioonid võivad inimestel haigusseisundi välja tuua.

Sarnaselt pikale koroonale pole olemas ühtegi testi, mis suudaks diagnoosida müalgilist entsefalomüeliiti, ja puudub väljakujunenud ravi. Terviseamet keskendub selle asemel haigete sümptomite ravile, et aidata inimestel nende seisundit hallata.

Kergeid juhtumeid ravitakse kognitiiv-käitumusliku teraapia ja „energiajuhtimise” abil – süsteemiga, mis aitab patsientidel kasutada oma piiratud energiat kogu päeva jooksul.

Narkootikumid võivad aidata valu ja unetuse all kannatajaid, aga ka seadmed, näiteks ratastoolid, et suurendada nende liikuvust.

Samamoodi keskendub pikaajalise koroona ravi ka sellele, et aidata haigetel leevendada haigusseisundiga seotud kümmekonda sümptomit.

„Ta veedab kogu päeva iga päev pimedas, olles valusalt tundlik valguse, müra, lõhnade ja liikumise suhtes,” seisab pere raha kogumise lehel.

„Ta ei saa enam istuda, seista ega kõndida. Ta suudab vaevu rääkida. Tal on tõsine unetus ja kui ta saab paar tundi magada, pole see taastav,” märgib pere.

“Valusate neuroloogiliste sümptomite tõttu ei talu ta muusikat, telerit ega sõpradega suhtlemist. Ta ei suuda hoolitseda oma nelja lapse eest, keda ta jumaldab kogu südamest,” seisab lehel.

Rahakogumisüritus kirjeldab, kuidas proua Smith-May ei tulnud lihtsalt otsusele otsida välismaalt eutanaasiat, kirjeldades 22 kuud kestnud kannatusi, mida ta on kogenud kui „piisavat”.

„Ravi ei ole ja kõik võimalikud ravimeetodid on tal ebaõnnestunud,” seisab lehel.

„Kelly on käinud arstide juures, olnud haiglates ja ammendanud kõik soovitatud vahendid oma seisundi parandamiseks – ent tulemusteta. Ta kannatab kogu kehas pideva valu all, mida arstid ei suuda leevendada, mistõttu ei jää tal muud üle kui oma kannatused lõpetada.”

Rahakogumise lehel, mille autor on tundmatu peresõber, palutakse inimestel aidata perel täita pr Smith-May viimane soov.

„Teie lahkus ja suuremeelsus kingib Kellyle valuvabaduse koos austusega perekonna vastu, kes toetab tema valikut ja soovib austada naist sellisena, kes ta on,” seisab kirjas.

Kroonilise väsimussündroomi kõige levinum sümptom on äärmine väsimus, kuid kannatajatel võib esineda ka lihas- ja liigesevalu, gripilaadseid sümptomeid, iiveldust ja kognitiivseid probleeme.

Harvadel rasketel juhtudel ei saa haigusseisundiga inimesed enam tualetti kasutada ega iseseisvalt süüa.

Kuna nii kroonilise väsimussündroom kui ka pikaajaline koroona on halvasti mõistetavad seisundid, on nende kahe seos ebakindel.

Meditsiinilise abiga suremine ehk eutanaasia on Ühendkuningriigis ebaseaduslik ja võidakse pidada tapmiseks või mõrvaks, mille eest on maksimaalne karistus eluaegne vangistus.

Kellelgi endalt elu võtta aitamine, mida nimetatakse abistatud enesetapuks, on samuti kuritegu ja selle eest karistatakse kuni 14-aastase vangistusega.

Kampaania korraldajad on aastakümneid sundinud ministreid abistatavate surmade seadust uuesti läbi vaatama, soovides, et Suurbritannia järgiks selle seaduslikuks muutmisel Austraalia ja Uus-Meremaa eeskuju.

Selle aasta alguses öeldi parlamendiliikmetele, et surmavalt haiged britid peavad valima „enesetapu, Šveitsi või kannatuste” vahel ja et tulevased põlvkonnad on kehtivatest seadustest „šokeeritud”.

Ühendkuningriigi heategevusorganisatsioonide hinnangul reisib üks britt iga kaheksa päeva tagant abistatava surma pärast välismaale.

Nad on korduvalt hoiatanud, et britid, kes ei saa endale lubada tuhandeid naelu, mis võib maksta välismaale meditsiinilise abiga surema minek, võtavad endalt ise kodus elu.

Nad lisavad, et see võib viia selleni, et inimesed kogevad surma ajal valu ja kannatusi, võrreldes valutu meditsiiniliselt abistatud surmaga.

Kuid seadusemuudatuse vastu on paljud usurühmad, kes väidavad, et see kahjustaks väärtust, mida ühiskond inimelule omistab.

Viimase 13 aasta jooksul on politsei prokuratuurile suunanud 200 abistatud surma või abistatud enesetapu juhtumit, millest neli on saanud lahendi.

Patsiente abistava mittetulundusühingu Dignitase selle aasta alguses avaldatud arvud näitasid, et 2022. aasta lõpuks oli Suurbritanniast pärit inimesi 1528. See number oli 2012. aastal 821. 2022. aastal suri Dignitases umbes 33 Ühendkuningriigist pärit inimest, mida on 23 inimest rohkem kui eelneval aastal.

Kommentaarid
(Külastatud 757 korda, 1 külastust täna)