Soomest negatiivse varjupaigaotsuse saanud varjupaigataotleja saadetakse reeglina tagasi kodumaale.
Eitava varjupaigaotsuse saab edasi kaevata halduskohtusse. Kuni kaebuse menetlemiseni ei saa varjupaigataotlejat tavaliselt tagasi saata, vahendab Iltalehti.
Varjupaigataotlust menetletakse tavapärases või kiirendatud korras. Tavapäraselt menetletava varjupaigataotluse menetlemise tähtaeg on pool aastat. Menetlusaeg võib olla pikem.
Protsessid jäävad kergesti venima, ütleb Migratsiooniinstituudi spetsialist Erna Bodström.
Varjupaigataotlust saab menetleda kiirendatud korras, kui varjupaiga kriteeriumitele vastavat põhjust rahvusvahelise kaitse taotlemisel selgelt ei esitata.
Sel juhul menetletakse taotlus kiiresti, isegi päevade jooksul.
Kui tehakse kindlaks, et varjupaiga andmiseks pole põhjusi, võib taotluse suunata kiirmenetlusele, ütleb Bodström.
Teatud juhtudel võib varjupaigataotleja riigist välja saata juba enne kaebuse menetlemist. Kui isik on riigist välja saadetud, siis menetlus katkeb.
Politsei teavitab varjupaigataotlejat negatiivsest otsusest.
Negatiivse varjupaigataotluse otsuse peale kaebuse menetlemine võtab tavaliselt 10–12 kuud, sõnab Bodström.
Kui vastus on endiselt eitav, saab taotleda kõrgemalt halduskohtult kaebeluba. Sel juhul saab varjupaigataotleja riigist välja saata, kui kõrgem halduskohus ei kehtesta sõnaselgelt väljasaatmise keeldu.
Kui varjupaika ei anta ka peale kaebust, on politsei ülesanne isik vajadusel riigist välja saata.
Tagasisaatmise aeg on politsei otsustada – kõige lühem on nädalad, pikim mitu aastat, ütleb Bodström.
Osa negatiivse otsuse saanutest lahkub riigist omal algatusel. Mõned lahkuvad politsei saatel.
Mõnel juhul kohtub politsei väljasaadetavaga lennujaamas, mõnel juhul läheb politsei nendega lennule kaasa.
Osa tagasisaatmisi on nn sunnitud saatmised.
Äärmusliku abinõuna võib politsei viia inimese arestimajja, kuhu politsei talle tagasisaatmise päeval järgi tuleb, ütleb Bodström.
„Äärmuslikul juhul” võivad riigist väljasaadetava käed olla raudus, kui politsei leiab, et ta seisab riigist väljasaatmisele vastu.
Selliseid asju on olnud, ütleb Bodström.
Kui varjupaigaotsus on negatiivne, kulub varjupaigataotluse esitamisest halduskohtu eitava otsuseni tavaliselt umbes kaks aastat.
Tagasisaatmine toimub regulaarlendudel, mis sisaldavad sageli ka ümberistumisi. Tagasi saab saata ka eraldi tšarterlendudega. EL on korraldanud ka ühiseid lende.
Politsei „ei teavita kunagi tagasipöörduja sihtriigi ametiasutusi tagasipöörduja varjupaigamenetlusest”, ütleb politsei Iltalehtile. Politsei teavitab sihtriiki tagasilennu ajakavast, „kui seda peetakse vajalikuks või kui sihtriigi ametiasutused nõuavad selle teabe saamist”.
Põhimõtteliselt ei tohiks politsei teavitada tagasi saadetava isiku kodumaa ametiasutusi, ütleb Bodström.
Tegemist oli siiski varjupaigataotlejaga. Me ei tohiks võimudele palju teavet anda, kuid me teame, et seda on tehtud, ütleb Bodström.
Teisiti on olukord siis, kui tagasisaadav toimetatakse kodumaale näiteks vanglakaristust kandma, toob Bodström välja.
Soome migratsiooniamet menetleb nende inimeste varjupaigataotlusi, kes teatavad oma rahvusvahelise kaitse vajadusest piirivalvele või politseile.
Varjupaigaintervjuu on varjupaigataotluse menetlemise protsessi võtmeosa, ütleb Soome migratsiooniameti varjupaigaosakonna juhataja Antti Lehtinen. Lisaks kasutatakse maainfot – ehk millised on tingimused varjupaigataotleja koduriigis.
Varjupaigataotluse menetlemise esimene etapp on alati migratsiooniamet. Kui halduskohtu menetlemise käigus olukord varjupaigataotleja koduriigis muutub, tagastatakse varjupaigataotluse menetlemine migratsiooniametile.
Olukord varjupaigataotleja koduriigis võib kiiresti muutuda. 2021. aastal võttis äärmuslik islamistlik Taliban Afganistani üle. Praegu annab Soome asüüli kõigile afgaani naistele ja tüdrukutele.
Soome ei saada praegu üldse Afganistani tagasi. Kõigile antakse mingisugune elamisluba, kuid mitte kõigile ei anta varjupaika, ütleb Bodström.
Soomel ei ole diplomaatilisi suhteid Talibani režiimiga Afganistanis. Soomel oli tagasisaatmise leping eelmise valitsusega.
Reeglina saadetakse inimene tagasi kodumaale, räägib Lehtinen. Erandeid võib ette tulla, kui inimesel on näiteks elamisluba mõnes teises riigis.
Lehtineni sõnul hinnatakse rahvusvahelise kaitse vajadust peamiselt selle järgi, kas inimene on koduriigis ohus. Venemaalt saabunud mittevenelaste olukorda ei hinnata selle põhjal, milline on olnud nende staatus Venemaal.
Lehtinen ütleb, et enamikul viimastel nädalatel tulijatest oli Venemaa viisa lühike. See ei tähenda, et nad Venemaale tagasi saadetakse.
Osa idapiiri ületanud varjupaigataotlejatest on Soomest juba lahkunud. See on lihtne: varjupaigataotlejate liikumist ei piirata ja avatud on näiteks Rootsi piir.
Kui varjupaigataotlust on menetletud Soomes, ei ole kohustust taotlust teises riigis, näiteks Rootsis menetleda.
Varjupaigataotlejatel on taotluste menetlemise perioodil Soomes täielik liikumisvabadus. Küll aga otsustab Soome migratsiooniamet, millises vastuvõtukeskuses varjupaigataotlejad elavad.
Kui tullakse Venemaalt Soome läbi piiripunkti ja ei täideta tavalisi piiriületuse tingimusi, keelatakse Soome sisenemine ja saadetakse riigist välja, teatab piirivalve.
See tähendab, et kui tullakse Soome tavalisi riiki sisenemise nõudeid täitmata ja ei taotleta varjupaika, saadetakse riigist välja.
