Soomes kaob eluasemetoetuse erand, mille suurus oli augustis keskmiselt 242 eurot

Soome valitsus on teinud ettepaneku tõsta üldise eluasemetoetuse omaosaluse põhiosa 42 protsendilt 50 protsendile.

Kui Kela arvutab välja, kui palju leibkond võib saada eluasemetoetust, määratakse leibkonnale põhiomaosalus. Seda mõjutavad leibkonna sissetulekud ning täiskasvanute ja laste arv leibkonnas. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on põhiomavastutus. Madalaima sissetulekuga inimestel puudub põhiomavastutus, vahendab Iltalehti.

Põhiomavastutuse muudatused puudutavad kõiki üldist eluasemetoetust saavaid leibkondi.

Valitsus teeb ettepaneku, et üldise eluasemetoetuse kompensatsiooniprotsenti vähendataks seniselt 80 protsendilt 70 protsendile kinnitatud eluasemekulude maksimumkulude ja põhiomaosaluse vahest.

Üldine eluasemetoetus katab pärast muudatust praegusest väiksema osa leibkonna eluasemekuludest ning suurema osa eluasemekuludest maksab leibkond ise.

Valitsuse ettepanek kaotab üldisest eluasemetoetusest 300-eurose töötulu mahaarvamise. Töötulu mahaarvamine tähendab, et iga leibkonna liikme kogutöötulust arvatakse maha 300 eurot kuus. Praegu jätab Kela seetõttu eluasemetoetust mõjutavate sissetulekute suuruse arvutamisel osa sissetulekutest tähelepanuta.

Ühtlasi teeb valitsus ettepaneku üldise eluasemetoetuse arvestatavate eluasemekulude ülempiiride 1. ja 2. munitsipaalgrupi liitmiseks ning eluasemekulude ülempiiri arvestamiseks vastavalt kehtivale omavalitsuse 2. grupile. Helsingi liidetakse ülejäänud pealinna piirkonnaga samasse omavalitsuste gruppi. Sel juhul vähenevad Helsingi leibkondade eluasemetoetuses arvestatavad maksimaalsed eluasemekulud.

Muudatuse tulemusena väheneb peaaegu kõigi eluasemetoetust saavate Helsingi leibkondade eluasemetoetus.

Suurem osa muudatustest jõustuvad 2024. aasta 1. aprillil. Leibkonna eluasemetoetuse muudatused avaldavad mõju järgmisel korral leibkonna toetuse hindamisel või toetuse määramisel leibkonnale, kes veel eluasemetoetust ei saa.

Lisaks kaotab valitsuse ettepanek omanike kasutuses olevate korterite üldise eluasemetoetuse.

Üldist eluasemetoetust maksti omanike kasutuses olevate korterite eest 2022. aasta lõpus veidi alla 15 000 leibkonnale ehk 3,9 protsendile kõigist toetust saavatest leibkondadest.

Summa on ilmselt intresside tõusu tõttu üsna kiiresti kasvanud ning 2023. aasta augustis maksti toetust juba 17 000 leibkonnale, seisab valitsuse eelnõus.

Kaks kolmandikku toetustest maksti ühistukorteritele ja kolmandik ühepereelamutele.

Keskmiselt maksti toetust 2022. aasta lõpus ligikaudu 190 eurot kuus umbes 362 euro suuruste eluasemekulude katteks. 2023. aasta augustis oli keskmine toetus tõusnud ligikaudu 242 euroni kuus ning toetuse saajate keskmised eluasemekulud 513 euroni kuus.

Praeguse intressimäära juures võtab toetuse kaotamine umbes 17 000 toetuse saajalt keskmiselt umbes 240 eurot kuus. Eluasemekulude ja toetuste saajate arvu kasvutrendide jätkumisel oleks mõju 2024. aastal ilmselt mõnevõrra suurem, seisab valitsuse eelnõus.

Valitsuse eelnõu kohaselt ei saa 1. septembrist 2024 enam omanike kasutuses olevate elamispindade eest eluasemetoetust.

Tänavuse, 2023. aasta juunis maksti eluasemetoetust 383 361 leibkonnale. Neist 366 501 leibkonda ehk üle 95 protsendi elas üürikorteris ja 16 860 leibkonda omanike kasutuses olevates eluruumides.

Üldine eluasemetoetus on kehtestatud suures osas üürielamute toetamiseks. Rahvusvaheliselt on omanike kasutuses olevate korterite eest eluasemetoetuse saamise võimalus harukordne erand, seisab valitsuse eelnõus.

Eluasemetoetuse kompensatsiooniprotsendi langetamine 80 protsendilt 70 protsendile, Helsingi viimine munitsipaalgrupi 2 tasemele, põhiomaosaluse sissetulekute hindamise karmistamine ja töise tulu mahaarvamise kaotamine vähendab riigi eluasemetoetuse kulusid hinnanguliselt 355 miljoni euro võrra aastas.

Omaniku eluasemetoetuse kaotamine vähendab lisaks eelpool mainitud muudatustele eluasemetoetuse kulusid ligikaudu 30 miljoni euro võrra aastas.

Samas suurendavad muudatused toimetulekutoetuse kulusid aasta baasil hinnanguliselt kokku ligikaudu 77,2 miljoni euro võrra, mis juhul hoiaksid muudatused avaliku sektori kulutusi kokku hinnanguliselt ligikaudu 308 miljoni euro võrra.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütles teisipäeval parlamendidebatis, et järgmisel aastal realiseerub umbes kolmandik kokkuhoiust. Kokkuhoid realiseerub täies mahus 2025. aastal.

Üldise eluasemetoetuse osakaal Kela makstavatest eluasemetoetustest oli 2022. aastal 69,6 protsenti ehk 1565 miljonit eurot.

Kommentaarid
(Külastatud 4,210 korda, 1 külastust täna)