Sel sügisel pariisis puhkenud „lutikasõda” on paljud reisijad mõjuval põhjusel muretsema pannud. Prantsusmaa pealinna võitlusest verdimevate purukate vastu on kogu sügise jooksul kajastanud mitmed rahvusvahelised meediaväljaanded.

Sügise jooksul on sotsiaalmeedia täitunud lutikatest kubisevate videotega, kus purukad on asustanud Pariisi metrood, rongid ja kinod, vahendab Helsingin Sanomat.

Pariis on maailma enimkülastatud sihtkoht ja üks rahvusvahelise transiidi sõlmpunkte.

Lutikad rändavad ühest kohast teise näiteks koos pagasiga. Seetõttu kaasneb reisimisega lutikate kojutoomise oht.

Nüüd teatab Soome firma Valpas, et on välja mõelnud lahenduse turistide muredele. Sel nädalal teatas Soome leiutisest ka BBC.

Valpas on välja töötanud lutikaid tuvastavad voodite „nutijalad”, mis paigaldatakse hotellide vooditele. Valpas on nutijalgu tarninud enam kui 200 hotelli nii Soomes kui ka välismaal.

Voodisse roniv lutikas jääb nutijala sisse kassetti kinni ega jõua kunagi magava inimeseni. Nutijala andur tunneb kinni jäänud lutika selle liikumisest ära ja saadab lutikate kohta äpi kaudu hotellile teate.

Pärast seda saavad hotelli töötajad jala sees olevasse kassetti kinni jäänud lutikad oma soovi järgi ära visata.

Hotellitoas viibija ise ei saa märguannet lutikate kohta.

„Soovitame aga hotellidele ennetustööst kliendile teada anda,” ütleb ettevõtte tegevjuht ja asutaja Martim Gois.

Gois nimetab võitlust lutikate vastu nutijalgade abil ennetamiseks. Valpase ettekujutus nutijalgadest põhineb just ootusärevusel, mil lutikad pole veel hotellituba asustanud, vaid saabuvad sinna näiteks pagasiga.

„Jalad paigaldatakse puhastesse, lutikatevabadesse hotellitubadesse,” selgitab Gois leiutist.

Kui lutikas ei jõua kunagi inimeselt verd imeda ja toitu saada, ei sigi ega paljune ta ka.

Nutijalad pole seega abiks, kui toas juba pesitsevad lutikad, kes võivad reisija kotti ronida. Need ainult takistavad.

Mis siis, kui vaatamata nutijalgadele ja lubadusele saada lutikavaba hotellituba, märkate ikkagi lutikaid?

Sellistel juhtudel lasub vastutus reisijal, ütleb Gois. Hotellid ega Valpas kui ettevõte ei vastuta kahju hüvitamise eest. Gois ei ole aga teadlik, et selliseid olukordi oleks ette tulnud.

Ta juhib tähelepanu, et lutikaid võib korjata reisides ka mujalt kui hotellitoast, näiteks taksost, bussist või lennujaamast.

Gois sai idee lutikate-vastase tehnoloogia väljatöötamiseks pärast seda, kui ta Kagu-Aasias õppides seljakotireisil lutikatega kokku puutus. Toona, umbes 10 aastat tagasi töödeldi Goisi üliõpilasüksust kord lutikate tõrjeks mõeldud mürkidega.

Tema peas mõlkus idee mittetoksilisest putukatõrjevahendist. Õnnetuse järel asutas ta lutikate termokontrollile keskendunud ettevõtte, mille ostis hiljem ära konkureeriv ettevõte.

Aastal 2014. aastal kirjutas Helsingin Sanomat grupist õpilastest, kes töötasid välja kuumusel põhineva lutikatapja. Tol ajal rahandust õppinud Gois pani kokku kümneliikmelise Aalto ülikooli tudengite meeskonna.

Goisi ja tema meeskonna disainitud seade puhus mõne tunni jooksul sihtmärgile, näiteks voodile, rohkem kui 52-kraadist kuuma õhku.

Mis kuumaseadmest edasi sai?

„Seade jäeti Aalto ülikooli ja võib-olla on see veel kusagilt selle ladudest leitav,” räägib leiutaja.

Sellest ajast alates on kuumtöötlemine kahjuritõrjes muutunud levinumaks ja nüüdseks on Soomes mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad temperatuuripõhist tõrjet.

Keskkonnainspektor Jukka Kiesi Helsingi linnast kinnitab, et lutikad taluvad tõrjevahendeid päris hästi. Samuti ei pruugi pestitsiidid jõuda kõikidesse lutikate peidupaikadesse korterite konstruktsioonides.

Seetõttu eelistatakse praegu võitluses kuumtöötlust, ütleb ta. Lutikate kontrollimiseks saab kasutada koolitatud lutikakoeri.

Kiesi arvates on igat tüüpi ennetusega seotud tehnoloogia teretulnud.

„Mida varem lutikate vastu midagi ette võetakse, seda parem. Ma näen igasugust ennetamist hea asjana,” märgib ta.

Helsinki City Apartments (Heka) ja kahjuritõrjefirma Anticimex teatasid, et kahjuritõrjeoperatsioonide arv on aasta algusest kasvanud. Helsingi linna korterifirma lutikatega seotud juhtumite kohta statistikat ei pea.

Kiesi enda kogemus ütleb, et lutikate vaatlused on hakanud kasvama pärast 2010. aastat. Põhjuseks peab ta reisimise kasvu.

Turismi ja toitlustuse katusfirma MaRa tegevjuht Timo Lappi ütleb, et Soomes valdkonna ettevõtjate seas tajutavat lutikakriisi pole. Lappi sõnul on lutikad, kahjurid ja nende tõrje tavaline majutusvaldkonnaga seotud äri, millega tegeletakse rutiinselt.

Lutikapaanika pole lõppenud, võtab Lappi kokku Soome ettevõtjate tunded selles valdkonnas.

Lappi sõnul võib hotelli või võõrustaja maine siiski kahjustada saada, kui kohast on leitud lutikaid, millest on avalikult kirjutatud, näiteks sotsiaalmeedias või broneerimisteenuste arvustustes.

„Minu kogemuse järgi on need siiski üksikjuhtumid ja nendega saab tegeleda,” ütleb Lappi.

Lappi hinnangul on lutikate leviku oht suurem Airbnb kortermajades, kus lutikad võivad levida ühest Airbnb korterist teiste.

Mida peaksite tegema, kui teile meeldib reisida?

Kiesi ütleb, et putukahirm ei tohiks reisimist takistada. Reisijal on siiski hea võtta oma majutuskohas eelnevalt kasutusele teatud ettevaatusabinõud, näiteks hoida oma kohver suletuna ja eelistatavalt voodist kaugemal asuvas kohvrite jaoks mõeldud nagis.

Tasub üle vaadata öömaja voodiraam, jalad ja madrats, sest lutikad võivad endast maha jätta väljaheite jälgi, mis näevad madratsil välja nagu väikesed mustad täpid.

Lutikaid võib tuvastada ka väikeste vereplekkide järgi linadel või hammustusjälgede järgi, mis on sageli järjestikku.

Kiesi kogemuse kohaselt võetakse lutikate vaatlusi tõsiselt. Lutikad teadaolevalt haigusi ei levita, kuid tekitavad inimestes stressi ja muret, ütleb ta.

„Ja hotellide suhtes tekib kiiresti umbusaldus, kui lutikad avastatakse ja nendega ei tegeleta. Minu enda kogemuse järgi lahendatakse need juhtumid kiiresti,” räägib Kiesi.