Soome analüüs: Ukraina on suures hädas

Ukraina rindepositsiooni varjutab nüüd uus oht: nii riigi enda kui ka NATO ja Suurbritannia laskemoonavarude puhul on hoiatatud, et need saavad peagi tühjaks.

Iltalehti sõjaekspert Emil Kastehelmi kommenteeris teemat Tilannestudio viimases osas. Ta tunnistab, et laskemoona olukord tundub praeguse info valguses „natuke nõrk ja murettekitav”.

Kuigi täpseid numbreid pole teada, eriti Ukraina enda kohta. See on kindlasti selline teave, mida hoitakse tõesti hästi ja hoitakse saladuses, osutab Kastehelmi.

Küll aga märgib Kastehelmi, et sõja ajal oli Ukrainaga liitunud lääneriikidel küllaga aega suurtüki- ja laskemoona tootmist suurendada. Nüüd näitavad mitmed allikad, et neid eesmärke ei ole vajalikul määral saavutatud.

Ja loomulikult on Ukrainal ka oma laskemoona tootmisvõimsus. Aga ilmselt ka need kogused ei klapi praeguse tarbimisega, räägib Kastehelmi.

Pikemas perspektiivis viitab laskemoonapuuduse süvenemine Kastehelmi hinnangul eelkõige täiendavatele väljakutsetele Ukraina vasturünnakus.

Muidugi tähendab see, et kõikvõimalikud toimingud muutuvad oluliselt keerulisemaks, mõtiskleb ta.

Kuigi avalik arutelu on viimastel päevadel keskendunud konkreetselt Ukraina laskemoonale, ei piirdu Kastehelmi sõnul ebapiisav relvastuse olukord sellega.

See-eest puudutab probleem eksperdi hinnangul ka erinevaid suurtükiväe relvasüsteeme laiemalt.

Ukrainas hävivad muidugi selles sõjas ka suurtükid ja need kuluvad kasutuses ära. Sõja käigus on suur osa nn kergesti teisaldatavatest suurtükkidest juba Läänest ära viidud, mis tähendab, et ka nendes piirkondades piiratakse abisummasid tulevikus.

Kiiret kokkuvarisemist suurtükiväe osas Kastehelmi sõnul aga praegu oodata ei ole. Siiski on hea sellele eelnevalt mõelda, toob ta välja.

On väga hea küsimus, kas sõja-aastate arvestuses on piisavalt varuosi või isegi asendustorusid kulunute asendamiseks. Ukrainas on aga kasutusel tõesti suur hulk erinevat tüüpi kahureid, märgib asjatundja.

Kokkuvõttes on lahendusi Ukraina varustamiseks praegu hädasti vaja. Ideaalses olukorras peaks riik üheaegselt jätkama tuleoperatsiooni mitmes kohas rindel, kasutama kaudtuld Venemaa tulevaste rünnakute tõrjumiseks ning omama tulevaste rünnakute jaoks varuks märkimisväärsel hulgal laskemoona ja varustust.

Ja seda kõike tuleb teha ajal, kui kõik lääneriigid tahavad ise oma varusid täiendada. Tootmisvõimsus lihtsalt ei vasta sellele, ütleb Kastehelmi.

Nii et siin on väljakutsed, mis mõjutavad tõenäoliselt ka järgmist aastat, samuti Ukraina tulevasi katseid vabastada oma territoorium okupandi käest, lisab ta.

Kommentaarid
(Külastatud 904 korda, 1 külastust täna)