Ärev info: Venemaa kasutab Soome vastu Laadoga järve

eestinen

Vene väljaande Izvestija andmetel on Venemaa relvajõud välja mõelnud viisi, kuidas Laadoga järvest uut tüüpi sõjalist kasu saada.

Vene allikate väitel on Laadoga järvele võimalik paigutada vähemalt kahte tüüpi raketikorvetid ehk Venemaal kasutatavate mõistete järgi „väikesed raketilaevad”. Nendelt saab juba praegu näiteks rakette Kalibr välja lasta rohkem kui 1500 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta, märgib Izvestija.

Möödunud suve jooksul on Vene mereväes väidetavalt juba tehtud katseid ja uuringuid, mille abil on välja selgitatud Bujan-M ja Karakurt-klassi korvettide sobivus Laadoga järvele.

Mitu kuud kestnud uuringute põhjal on kindlaks tehtud, et Laadoga järvel saavad tõhusalt tegutseda väikesed raketilaevad, kirjutab Izvestija Venemaa kaitseministeeriumi allikatele viidates.

Eksperdid märgivad, et see on sobiv tegevus pärast NATO laienemist: seal võib Soome nende huviorbiidis olla, jätkab leht.

Soome keelde tõlgituna tähendab Bujan „võitleja” või „mürisev jää”, aga ka paadikai jões. Karakurt seevastu viitab eriti mürgisele ämblikule, keda tuntakse Euroopas musta lese nime all.

Suvel toimunud katsetuste põhjal on Venemaa teada saanud, et mõlemat tüüpi aluseid on võimalik liigutada Läänemerelt mööda Neeva jõge Laadogasse. Laadoga on mageveejärv, kuid selle „olemus” on nagu merel ja sügavus on mitmel pool suurem kui näiteks Soome lahes.

Bujan-M kuulub klassi, mis sobib jõgedele ja merele. Kuid Karakurtid saavad tavapäraselt mööda jõgesid sõita, ütles Izvestija intervjueeritud kommodoor Vasili Dandõkin.

Izvestija andmeil tegid kaks Karakurt-klassi laeva juba suve jooksul eduka reisi Läänemerelt mööda Neeva jõge Laadogasse.

Meeskonnad vedasid oma laevu mööda Neevat puksiirideta, hoolimata sellest, et Karakurt on jõgedele vähem sobiv kui Bujan, kirjutas leht.

Karakurt-klassi laevadel on süvis 3,3-4,0 meetrit, kuid projekti Bujan-M laevadel vaid 2,6 meetrit. Katsete käigus tehti ka kindlaks, kui sobiv laev mageveejärve jaoks on.

Bujan-M klassi laevad on 75 meetrit pikad ja nende väljasurve on 950 tonni. Karakurt klassi laevad on 67 meetrit pikad ja nende väljasurve on 800 tonni.

Izvestija hinnangul võiks Venemaa oma Bujan-M ja Karakurt-klassi raketilaevad Läänemerelt Laadogasse juba praegu viia, kui seda vajalikuks peetakse.

Väljaande hinnangul on Laatoga plussiks see, et sealt on Soome piirini vaid 40 kilomeetrit. Lisaks võib Laadoga olla tulevikus Venemaa raketilaevadele turvalisem koht kui Läänemeri, mis on Rootsi NATO liikmelisuse tõttu muutumas NATO-st ümbritsetud mereks.

See on mõistlik sõjalis-tehniline vastus Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele, kommenteerib plaane sõjaajaloolane Dmitri Boltenkov.

Lisaks kõigele pole piirkond (Laadoga) NATO luurele nii tuttav kui Läänemere baasid, selgitas Boltenkov Izvestijale.

Hetkel on Vene mereväel kolm Karakurt-klassi laeva: Mõtištši, Sovetsk ja Odintsovo. Kokku on kavas neid ehitada 18.

Üks uutest laevadest on enne Balti laevastikule üleandmist juba katsekasutuses.

Kommentaarid
(Külastatud 10,853 korda, 1 külastust täna)