Õhus on tunda värske värvi lõhna. Ühes Ukraina lääneosas väikelinnas remonditakse kooli, et olla valmis tulevaseks õppeaastaks.

Fuajees peasissepääsu kohal on tahvel, mis meenutab käimasolevat sõda. Tahvliga austatakse sõjas hukkunud kooli endist õpilast, vahendab Yle.

Peagi kinnitatakse veel neli plaati, ütleb kooli direktori asetäitja Ljudmila Kinderys.

Kui lapsed tulevad tagasi kooli, kinnitame mälestustahvlid. Lastel peavad olema eeskujud, ütleb Kinderys emotsionaalselt.

Ühes klassiruumis on 12-aastane tüdruk. Ta ütleb selges soome keeles: Ma armastan Soomet.

12-aastane Roksolana Nazarko istub oma vanas klassis. Ta närveerib pärast mõnekuulist pausi soome keele rääkimise pärast, kuid see läheb hästi.

Roksolana on üks miljonitest ukrainlastest, kes põgenesid sõja eest. Pärast seda, kui Venemaa poolteist aastat tagasi Ukrainasse tungis, suleti koolid esialgu kogu Ukrainas.

Roksolana elas Helsingis pagulasena üle aasta. Nüüd on ta naasnud ema juurde Ukrainasse. Kodulinn Borõslav on sõjarindest kaugel.

Pagulaste igatsust suurendab teadmine, et Ukraina kardab oma pagulaslastest ilma jääda, ilma et neid saaks tagasi tuleviku Ukrainat üles ehitama.

Ukraina majandusuuringute instituut Centre for Economic Strategy teatas hiljuti, et kuni 3,3 miljonit Ukraina põgenikku ei pruugi kodumaale tagasi pöörduda. Kokku on väljaspool Ukraina piire praegu umbes kuus miljonit põgenikku. Pooled neist on lapsed.

Kooli direktori asetäitja Kinderys ütleb, et Ukraina vajab oma lapsi tagasi.

Teeme kõik endast oleneva, et nad ei unustaks oma kodumaad ja et nad naaseksid seda üles ehitama. Me vajame neid, nad on meie lapsed, räägib ta.

Laste olukord Ukrainas meenutab Soome ajalugu. Sõja-aastatel 1939-1945 viidi Soomest teistesse Põhjamaadesse umbes 80 000 last. Kui saabus aeg tagasi pöörduda, olid paljud uude kodumaasse kiindunud ja tagasipöördumine polnud kerge. Umbes 15 000 ei tulnud Soome tagasi.

Roksolanal oli aega õppida pool aastat Helsingis põhiharidust ettevalmistavas õppes. Ta tegi pärast Soome koolipäevi Ukrainast saadetud kodutöid.

Keegi ei tea, kui palju ukraina lapsi Roksolana kombel Soomes kahe riigi koolides käib, kuid mõnede hinnangute kohaselt isegi enamus.

Õpilastele on see raske. Ukraina võimud ja Soome eksperdid nõustuvad sellega.

Kõige mõistlikum oleks ukrainlastel käia Soomes soomekeelses koolis ja saada sellele lisaks ukraina keele õpetust, leiab haridusvaldkonna ametiühingu ekspert Päivi Lyhykäinen.

Kui nad siis kodumaale tagasi pöörduvad, on hariduse eest hoolitsetud ja ka emakeel on säilinud, ütleb Lyhykäinen.

Lyhykäinen on OAJ eriekspert, kes tegeleb immigrantide hariduse ja õpetajakoolitusega.

Ukraina kooliõpilaste olukord Soomes on segane. Mõned käivad ainult Soome koolis. Osa on ainult Ukraina kooli distantõppel. Osa ukrainlastest lapsevanemaid ei ole oma lapsi Soome kooli saatnud, sest on lootnud kiirele tagasipöördumisele Ukrainasse.

Sõja alguses ei olnud Ukraina lastel Soomes koolikohustust, kuid sõja venides paljude olukord muutus. Kui pagulased on aasta Soomes elanud, on neil õigus sissekirjutusele. Sellega kaasneb lastel koolikohustus.

Kõik lapsevanemad ei taha tingimata sissekirjutust just sel põhjusel.

Haridusameti info kohaselt oli maikuus ettevalmistusõppes 5700 ja põhihariduses 663 ukrainlast. Nüüd, sügisel, alustas ettevalmistusõppes õpinguid ligikaudu 2800 Ukraina last, põhihariduses ehk nii-öelda tavaklassis üle 3800.

Nii et suurt tagasipöördumist Ukrainasse statistikast näha ei ole.

Ukraina lapsed peaksid ühe õppeaasta jooksul ettevalmistusõppes soome keele selgeks saama nii hästi, et on valmis põhikooli tavaklassi minema.

OAJ erieksperdi Päivi Lyhykäneni sõnul on olukord ettevalmistushariduses kõike muud kui hea.

Ettevalmistavat haridust puudutav seadusandlus on tõesti halb. Omavalitsus saab ise otsustada, kas korraldab ettevalmistusõpet või mitte, räägib ta.

Lyhykäneni sõnul korraldavad omavalitsused üldiselt haridust, kuid sellega on seotud palju probleeme. Näiteks puuduvad õpetajate kvalifikatsiooninõuded.

Kahjuks olen kuulnud juhtudest, kus lapsed on aasta aega olnud ettevalmistusõppes ja põhikooli minnes oskavad öelda vaid „aitäh” ja „ei”.

Pärast lühikest ettevalmistusõpet peaksid ukrainlased saama keeleliselt toetatud haridust nii kaua, kuni nad seda vajavad, või vähemalt kaks aastat.

Roksolana otsustas, et Ukrainas kooliminek on parem valik. Ma ei ole kurb, et Ukrainasse naasin, aga ma igatsen Soomet, ütleb ta.

Ta tahaks elada nii Soomes kui Ukrainas. Soomest sai mulle nagu teine ​​kodu, märgib ta.

Roksolana on oma vanade õpetajatega koolis suvel kohtunud. Ta on saanud järeleaitamistunde, et kaaslastele järele jõuda.

Kooli direktori asetäitja Kinderys tutvustab uhkusega kooli ja lisab, et kooli pommivarjend on selle piirkonna parim. Kirbelõhnalisse ja niiskesse keldrisse on toodud voodid pisematele.

Kui Roksolana kooli tutvustus lõppeb, hakkab õhuhäire üürgama.