Soome pere laps sai reisi ajal tugeva allergilise reaktsiooni – reisifirma ja kindlustuse suhtumine oli pere jaoks šokk

Ühe Helsingi pere puhkus Hispaanias Mallorcal võttis ebameeldiva pöörde, kui pere üheksa-aastane poeg sai tugeva allergilise reaktsiooni. Negatiivsed üllatused jätkusid, kui pere sai teada, mida reisikindlustus katab ja mida mitte.

Pojal on nisuallergia, mistõttu oli pere reisile läinud võimalikeks allergilisteks reaktsioonideks valmistununa, räägib ema Susanna väljaandele Helsingin Sanomat.

Valitud hotellis oli arvestatud allergikutega, hotellist haiglani ei olnud palju maad ning broneeritud olid Epipen pliiatsid ehk adrenaliinidoosid. Puhkusekoha valikut mõjutas ka see, et pereema räägib enda sõnul hästi hispaania keelt.

Siis suutis poiss hotellis terve nisuleiva ära süüa, kuigi sai tellitud nisuvaba.

„Nisu kogus oli nii suur, et kahest Epipeni pliiatsist ei piisanud, et aidata. Laps võitles oma elu eest ja tema jäsemed olid täiesti valged,” räägib Susanna.

Poiss oli kaks ööd haiglas. Kuigi pere püüdis kõvasti oma esialgsele tagasilennule Soome pääseda, ei olnud see poja tervise tõttu võimalik. Pere jäi Mallorcale ootama, et poeg saaks arstilt lennuloa.

Pere oli šokeeritud sellest, kuidas kindlustusfirma If olukorda hindas. Kuigi nad said haiglaravi hüvitist kindlustuselt, tundub, et muud kulud jäävad suuresti nende enda kanda.

Ema Susanna jutu kinnitamiseks on Helsingin Sanomat näinud e-kirjaga saadetud arstiteateid poisil Mallorcal tekkinud raskest allergilisest reaktsioonist ning e-kirju, mis ema Susanna on juhtumi kohta saanud kindlustusseltsi partnerilt Falckilt. Lisaks on Helsingin Sanomat näinud dokumenti pere reisikindlustuse tingimuste kohta ja SMS-e, mille Susanna reisibüroost sai.

Pereema Susanna ajas asju põhiliselt telefoni teel.

If kindlustuse hüvitiste ekspert Anne Koivisto ütleb, et kui mõni olemasolev haigus on rahulikus faasis ja siiski reisi ajal ootamatult ägeneb, katab kindlustus sihtkohas osutatava esmaabi maksimaalselt seitsme päeva jooksul.

Sarnane praktika kehtib Soome terviseandmekogu järgi reisikindlustuse puhul üldiselt.

Reaalses elus eeldab see, et haigus on kodumaal hästi kontrolli all, selle vastu on leitud tõhusad ravimid või muu abi ning see ei sisalda rohkemat arstlikku kontrolli.

Sellises olukorras ei kata aga kindlustus muid kulusid peale esmaabi. Kui reisija olukorra tõttu ei pääse oma algsele tagasilennule või peab jääma sihtkohta planeeritust pikemaks ajaks, ei kata kindlustus kulusid.

Samuti ei pruugi kindlustus katta ravi välisriigis, kui Soomes ei ole käimas olemasoleva haiguse uuringud.

Olukord oleks teistsugune, kui haigus oleks ilmnenud reisil olles. Sel juhul katavad mitmed reisikindlustused kõik uuest haigusest tingitud kulud nagu arstiabi, haiglaravi ja kojusõidu erikulud.

Kindlustusfirma hinnangul oli Susanna poja puhul tegemist juba olemasoleva haigusega, mille puhul ta vajas haiglaravi.

Susanna ütleb, et poisi reaktsioon polnud sugugi sarnane tema varasematele allergilistele reaktsioonidele, vaid oluliselt tõsisem ja pikaajalisem.

„Tugineme sellele, et tegemist oli kahjujuhtumiga, kui lapsele tellitud leib ei olnud lubatult nisuvaba,” räägib ema.

Nüüd uuritakse Soomes raske reaktsiooni põhjuseid lähemalt.

Susanna tunneb, et perekond jäi raskes olukorras üksi. Samal ajal, kui poeg haiglasse sattus, elas pere ebakindluses, millal koju saab ja kui suureks lisakulud kasvavad.

„Sel hetkel oli kindlustusselts teatanud, et ei maksa peale esmaabi millegi muu eest,” lisab pereema.

Susanna suhtles ka reisibürooga Tui, mis oli pere reisikorraldaja. Reisibürooga saadi ühendust ja sealt anti teada, et peret aidatakse, kuid asjalikku abi Susanna sõnul asjade korraldamisel ei antud.

Tui kodulehelt leitud üldistes reisipaketi tingimustes on kirjas, et kui reisija näiteks reisi ajal haigestub, peab reisikorraldaja osutama vastavat abi.

Tui vastus on, et tegelikkuses oleneb abi olukorrast. Reisibüroo sõnul tähendab see tavaliselt reisijaga suhtlemist ja juhiste andmist praktiliste asjade ajamiseks.

Kui reisija haigestub ja vajab seetõttu uut edasi-tagasi lendu või majutust lisareisipäevadeks, teeb broneeringud tavaliselt reisikindlustusfirma, selgub Tui infost.

„Öeldi, et me aitame teid, aga telefonis oli sõnum, et nad ei pea abi andma ja küsige kindlustusfirmast. Mille eest me neile maksame, kui nad hädaolukorras tegelikult ei aita?” küsib Susanna.

Lõpuks lubati perele pärast mitmeid telefonikõnesid ja e-kirju, et kindlustusselts võib teha erandliku otsuse ning kompenseerida pojale ja ühele eestkostjale uued tagasilennud Soome.

Susanna ütleb, et jätkab juhtumi uurimist, kuna lisakulutused perele ulatusid paari tuhande euroni: perele edasi-tagasi lennupiletid, haigla parkimistasud, haigla ja hotelli vaheliste sõitude kütusekulu, kõned näiteks reisibüroosse ja selle poolt antud numbrid hädaolukordadeks, toiduks ja poja seisundiga seotud edasisteks uuringuteks.

Summast ei ole maha arvestatud hüvitist, mida perekond võib kindlustusseltsilt saada.

Susanna räägib, et peret toetasid olukorras kohaliku hotelli töötajad. Perekonnal lubati lisareisipäevadel hotellis tasuta ööbida ja süüa. Lisaks oli naise sõnul hotellifirma tasunud arsti kirjutatud lennuloa eest, mida kindlustusselts tagasisõiduks nõudis.

Susanna sõnul õõnestas turvatunnet kindlustusfirma ja reisikorraldaja suhtumine pere jaoks raskel ajal.

„Arvasime, et oleme igati valmis. Valisime sihtkoha allergiat silmas pidades, olime ostnud reisikindlustuse ja broneerinud reisi läbi reisikorraldaja. Kuid see juhtus ikkagi ja me olime üksi,” räägib pereema.

Ta ütleb, et see ei puuduta ainult tema perekonda.

„Meie perele tuli üllatusena, et reisikindlustus on tõesti nii must-valge, kui inimesel on juba haigus. Vähesed kindlasti teavad või oskavad sellega arvestada,” lisab pereema.

Susanna hinnangul seavad kindlustustingimused inimesed üsna ebavõrdsesse olukorda.

„Kellele on reisikindlustus tegelikult mõeldud? Inimestel on palju haigusi ja reisikindlustus peaks tagama ohutuse. Tegelikkuses olete üksi ja kui midagi sellist juhtub, peab olema palju vaba raha,” märgib ta.

Ifi esindaja Anne Koivisto sõnul ei ole olukorrad, kus mõni olemasolev haigus reisi ajal ootamatult ägeneb eriti sagedased. Reisi ajal haigestutakse sagedamini mõne uue haigusega.

Inimesed ei tunne reisikindlustuse tingimusi piisavalt hästi, ütleb Koivisto. Tema sõnul räägitakse neist aga kindlustust sõlmides.

„Kindlustused ei kata kõiki võimalikke olukordi, kuid reisikindlustus kindlustab eelkõige reisil juhtuvad haigused ja õnnetused. Kui inimesel on haigused, tunneb ta oma olukorda kõige paremini ja oskab hinnata, milliseid riske ta võtta tahab,” selgitab Koivisto.

Koivisto sõnul peavad kindlustusfirma tooted olema kasumlikud. Reisikindlustus maksaks palju enam, kui hüvitaks rohkem ka siis, kui mõni olemasolev haigus reisi ajal ägeneb. „Kas keegi ostaks seda?”

Koivisto toob välja, et kindlustusseltsi vaatenurgast katab reisikindlustus suure osa kuludest ka olemasoleva haiguse korral. Vajamineva nädalase haiglaravi tasudel ülempiiri ei ole.

Erandiks on olukorrad, kus haigel võivad tekkida märkimisväärsed kulutused, kuna kodumaale tagasisaatmiseks on vaja kiirabilendu. Kui patsient transporditakse kaugelt Soome, võib kiirabilennu hind olla üle saja tuhande euro, nendib Koivisto.

„Paljude inimeste rahalist seisu lisalennud ei riku, kuigi lisalendude või majutuskulude suurust ei saa loomulikult üksikisiku vaatevinklist alahinnata. Suurema osa kuludest moodustab aga haiglaravi,” räägib Koivisto.

Kommentaarid
(Külastatud 1,961 korda, 1 külastust täna)