Ukraina president Volodõmõr Zelenski on hädas.
Ukraina kauaoodatud vasturünnak on seni osutunud vaevaliseks, väed on riigi lõuna- ja idaosas suurte ohvritega tagasi võitnud mõned maatükid. Väidetavalt tekitavad ukrainlased Venemaa kaitsjatele suuri kaotusi, kuid kuus nädalat pärast operatsiooni algust ei ole Moskva mitmekihiline kaitsevõrgustik veel järgi andnud, vahendab Newsweek.
Zelenski seisab võimatu valiku ees: panna kõik mängu ja riskida ohvriterohke ebaõnnestumisega või piirata Ukraina kaotusi ja leppida poliitiliselt hävitava lüüasaamisega.
Edusammude puudumine on teravdanud strateegilist debatti Ukraina valitsuse kõrgeimatel tasanditel, väitsid asjaga kursis olevad allikad Newsweekile, kusjuures mõned presidendi kantselei liikmed on väejuhatuse vastu.
Mõned presidendi kantselei liikmed tahavad kinnistada Kiievi piiratud edu ja valmistuda Venemaa oodatavaks sügis-talviseks pealetungiks. Kuid väejuhatuse liikmed, sealhulgas ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi, tahavad edasi liikuda, Ukraina sõjaväeametnikud peavad kriitikat arusaamatusest tingitud kannatamatuseks.
„Ukraina juhtkonnas on sõjalise strateegia osas kindlasti erimeelsusi,” ütles üks Ukraina valitsusele lähedal seisev allikas, kes palus Newsweekiga rääkides anonüümsust.
„Sõjalise poole pealt on Zalužnõi ja teised – tema juhib sõjategevust –, kes tahavad edasi tungida. Poliitilise poole pealt on mõned küsimused, kas see on praegu kõige mõttekam. Või on mõtet konsolideerida, kus mõnes piirkonnas võimalik ning leevendada survet varustusliinidele ja varudele?”
Olukorras, kus Lääne ametnikud muretsevad selgelt operatsiooni aeglase tempo pärast – ja Lääne meedia on suure osa 2023. aastast võimendanud kõiki positiivseid või negatiivseid arenguid –, on Kiievis alanud süüdistamismäng.
„On tunne, et sõjaväelased on neid eksitanud selles osas, kui hästi see vasturünnak kulgeb, et neile anti sõjaväe poolt liiga roosilisi hinnanguid,” rääkis allikas Newsweekile meeleoludest mõnede tsiviilvalitsuse ametnike seas. „Ja nad pole sellega rahul.”
Küsimusele, kas aeglane edu lahinguväljal võib esile kutsuda muutusi Ukraina väejuhatuses, vastas allikas: „Ma ei ole midagi konkreetset kuulnud, kuid midagi sellist võib ette kujutada.”
Kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus allika konkreetseid väiteid kommenteerimast, kuigi teatas Newsweekile tehtud avalduses, et „väejuhatuse ja riigi poliitilise juhtkonna vahel toimub otsesuhtlus, mille ülesanne on langetada otsuseid riigi sõjalise olukorra dünaamilistes tingimustes.”
„Usaldus väejuhatuse vastu on võidu oluline eeltingimus,” sõnas pressiesindaja, pidades teateid sisemise tüli kohta Venemaa propaganda narratiiviks, mida „vaenlase meediaressursid pidevalt propageerivad”.
Ukraina presidendi kantselei ei vastanud Newsweeki meili teel saadetud kommentaaritaotlusele.
Zelenski on tunnistanud, et kauaoodatud vasturünnak on kulgenud „soovitust aeglasemalt”. Pärast kuus nädalat kestnud võitlust ei ole Ukraina väed veel jõudnud niinimetatud Surovikini liini esimesse kaitseliini; alates 2022. aasta lõpust rajatud kaitsevõrku, midagi hakati rajama esialgu kindral Sergei Surovikini juhtimisel.
Fotod ja videod NATO tarnitud raskerelvade põlemisest Donetski ja Zaporižja oblastite maapiirkondade miiniväljadel ja kraatritega puurivide ääres on olnud õnnistuseks Venemaa ametnikele ja meediale, kes on järjekindlalt teatanud Ukraina pealetungi selgest lüüasaamisest.
Lääne muresid on suurendanud lahingute kibe iseloom. „Venelastel on mitmeid kaitseliine ja nad ei ole tegelikult esimest liinigi läbinud,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud Lääne kõrge diplomaat eelmisel nädalal CNN-ile.
Ukraina ametnikud on selgelt välja toonud lahinguvälja keerulisi tingimusi. Kiievi väed võitlevad suure hulga uute relvadega, mille osas nad on saanud piiratud väljaõppe. Selle ründeväed on koolitatud NATO ja Nõukogude doktriini seguga ning neil puudub õhujõud, mis on vajalik kaasaegsema võitlusviisi toetamiseks.
Aastatel 2019–2020 Ukraina kaitseministrina töötanud Andri Zagorodnjuk ütles aga Newsweekile, et selle vasturünnaku kohta on „palju väärarusaamu”.
„Üks neist on see, et Ukraina läks üle kurnamissõjale ja kurnab venelasi,” ütles Zagorodnjuk. „See pole nii. See, mida Ukraina praegu teeb, üritab põhimõtteliselt vähendada venelaste kaitsevõimet. See on sisuliselt pikk ettevalmistus aktiivsemaks liikumiseks.”
„Ukraina peab hävitama Venemaa ressursid, mida [ta kasutab] enda kaitsmiseks ja seejärel leidma tee üle miiniväljade jne – ja see tee leiatakse, see toimib. Ma arvan, et peatumisel pole mõtet. Ma arvan, et operatiivsest vaatenurgast ei ole mõttekas kaaluda selle ülevaatamist, mis on antud juhul strateegiline eesmärk,” rääkis ta.
„See on pooleli,” ütles Zagorodnyuk. „See ei ole ummikseisus. See võtab lihtsalt kauem aega, sest olukord on raske. Aga see ei tähenda, et üldiselt oleks edasiminek halb plaan.”
Zelenski on rünnanud Lääne partnereid arenenud relvastuse saatmisel kõhklemise ja aeglase tarnetempo pärast. „Me plaanisime seda kevadel alustada, kuid ei teinud seda, sest ausalt öeldes ei olnud meil piisavalt laskemoona ja relvastust ning piisavalt väljaõpetatud brigaade,” ütles president juulis.
„Kui kindral Zalužnõi oleks NATO kindral, peaks ta keelduma vastutuse võtmisest,” ütles väljaandele Newsweek West Pointi lõpetanud Dan Rice, kes töötas Zalužnõi erinõunikuna enne Kiievi Ameerika ülikooli presidendiks saamist.
Rice osutas eelkõige Ukraina õhutoetuse puudumisele, USA jätkuvale tegevusele armee taktikalise raketisüsteemi (ATACMS) MGM-140 tarnimisest keeldumisele ja suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemiga HIMARS kasutamiseks mõeldud pikamaa kobarlahingumoona puudumisele.
„Seda ei saa võita ilma suurepärase suurtükiväe ja parema õhujõuta rünnakule asumiseks,” lisas Rice. „Keegi ei tohiks sellest tõesti šokeeritud olla.”
„Ma arvan, et lootus oli, et nad leiavad sellise augu nagu eelmisel aastal Harkivi ja Hersoni oblastis, et nad leiavad tühimiku,” ütles Rice, viidates Ukraina 2022. aasta sügise vasturünnakute vapustavale edule. „Kuid Krimmi venelastel on olnud 10 aastat aega nende kaitsemehhanismide ettevalmistamiseks ja nad ei hooli ka sellest, et maamiinid laiali puistatakse.”
Kiievi sõjalise abi Lääne skeptikud on vastupealetungi suunanud president Joe Bideni vastu. Näiteks senaator Tommy Tuberville ütles eelmisel nädalal Fox Newsile, et Ukraina näeb välja nagu „keskkooli meeskond, kes mängib ülikooli meeskonna vastu… Nad ei saa võita”.
Tuberville’i on laialdaselt kritiseeritud Ukraina sõjast valesti arusaamise pärast, kuid tema ja teiste Ukraina maksimalistlike sõjaeesmärkide suhtes skeptiliste jaoks on aeglane vasturünnak tõend vajadusest kurssi muuta.
Ka Kiievis arutatakse lähenemisviisi muutmist, ütlesid allikad Newsweekile. „Oleme seal, kus oleme. Küsimus on selles, et mis on selles pöördepunktis õige asi?” ütles üks Ukraina valitsusele lähedalseisev allikas. „Kindlasti pole see lihtne olukord. Aga see on oluline pöördepunkt.”
„Venelastel tuleb oma pealetung,” lisasid nad. Ukraina ametnikud ja komandörid „ootavad väga, et venelased alustavad oktoobri algusest ettevalmistusi ja korraldavad kevadel suure rünnaku,” ütles allikas.
Zelenski on korduvalt lubanud, et ei raiska ukrainlaste elusid. Kiiev on juba vasturünnakusse palju panustanud, kuigi mõlema poole hukkunute arv pole teada.
Ukraina visad sõdurid on ootusi korduvalt ületanud ja Kiievi sõjaväejuhid on avalikult endiselt edus kindlad. Seisma jäämist ilma märkimisväärse läbimurdeta võib pidada tõsiseks lüüasaamiseks Venemaal ja Lääne partnerite seas ning see süvendab muret, et Ukraina eesmärk vabastada kogu territoorium oma 1991. aasta piirides on liiga ambitsioonikas.
Kuid edasi pürgimine ja ebaõnnetumine läbimurdes võib anda täpselt sama tulemuse, andes samal ajal Ukraina kriitikutele veel ühe võimaluse kujutada Zelenskit ja tema meeskonda kui kangekaelseid ja ebausaldusväärseid partnereid.
Kiievi jaoks on oluline näidata, et „Ukraina ei ole irratsionaalne tegutseja,” ütles Ukraina valitsusele lähedalseisev allikas.
Teine presidendi kantseleile lähedane allikas, kes on kursis käimasolevate aruteludega – ja kes palus samuti anonüümsust –, ütles Newsweekile, et meedia sünged prognoosid Kiievi pealetungi kohta ei tähenda läbikukkumist.
„Hea uudis on see, et 18 kuud pärast Kiievi peaaegu hõivamist ja Zelenski tapmist on rünnakul ukrainlased, mitte venelased,” ütlesid nad.
„Ukraina on tagasi võtnud enam kui poole territooriumist, mille ta oli kaotanud. Oli ja on ebareaalne oodata suuremat kiirust, arvestades Venemaa tohutut eelist tulejõu ja isikkoosseisu osas,” ütles allikas.
Ühendkuningriigis asuva Geostrateegia nõukogu mõttekoja kaasasutaja James Rogers ütles Newsweekile, et Kiievi ees seisab raske ja pikaajaline dilemma.
„Venelased on oma vigadest õppinud,” ütles ta. „Ja ilmselgelt on neil palju ressursse isikkoosseisu osas, mida nad saavad panustada, mis muudab asjad alati keerulisemaks. Isegi kui ukrainlased suudavad tappa viis venelast iga ukrainlase kohta, on ikkagi veel väga palju venelasi, keda tuleb eesmärgini jõudmiseks tappa.”
„Ma arvan, et meil Läänes olid veidi ebarealistlikud ootused kiiruse suhtes, millega ukrainlased suudavad vasturünnakut läbi viia ja oma eesmärgid kindlustada, sest nad vajavad selleks rohkem sõjavarustust.”
„Kuni seda tüüpi relvi ei saadeta, võitlevad ukrainlased kaitses,” ütles Rogers, märkides erilise probleemina Ukraina õhujõudude puudumist. „Meie ei teeks seda ilma täieliku üleolekuta õhus, nii et eeldada, et nad midagi muud teevad, on veidi problemaatiline.”
Käimasolevat operatsiooni edukaks või ebaõnnestunuks kuulutada on veel vara. Ukraina väed võitlevad endiselt kõvasti ja saavutavad edu mitmes punktis 1300-kilomeetrisel rindel. Venemaa väed on kurnatud ja nende kaitsekindluse sügavus on ebaselge.
Kuid Lääne toetuse nõrgenemine Ukraina võimaliku ebaõnnestumise korral on „kindlasti võimalik”, ütles Rogers. Kuid ta lisas, et see võib „teises suunas minna” ja olla äratuskell välispartneritele, et laiendada sõjalist abi kaugemale sellest, mida nad on seni olnud nõus andma.
„Siin on oht, et tegemist on väga olulise tagasilöögiga, nii et ukrainlastel on jäänud väga vähe alles võitlemiseks, või on tegemist jahvatava tagasilöökide jadaga,” ütles Rogers. „Kumbki ei pruugi tunduda eriti oluline, kuid kui nad hakkavad nädalate või kuude jooksul kuhjuma, jääb Ukraina väga ebasoodsasse olukorda, kust tulevikus venelasi tõrjuda.”
„Ei saa väita, et see sõda ei kesta veel mitu kuud ja aastat. Kuid iga kuu ja aasta, mis see kestab, muutub Venemaa võit tõenäolisemaks, sest Venemaa kindlustab oma strateegilised eesmärgid, kuigi neid on oluliselt vähendatud võrreldes sellega, mis nad võisid olla 2022. aasta veebruaris.”
