USA ja Euroopa kõrged ametnikud on mures, et Venemaa president Vladimir Putin kaasab 2024. aasta USA presidendivalimised oma Ukraina sõjaplaanidesse lootuses, et president Joe Bideni kaotus järgmisel aastal sunnib USA-d vähendama oma toetust Ukrainale ja parandama Venemaa läbirääkimistev positsiooni, ütlesid neli USA ametnikku CNN-ile.
USA-l pole veel selget teavet Putini plaanide kohta ega selle kohta, kas ta venitab sihikindlalt sõda Donald Trumpi või vabariiklaste presidendivõidu lootuses. Kuid järgmise aasta valimised on endiselt võtmetegur, mis Lääne kõrgeimate riikliku julgeoleku, luure- ja diplomaatiliste ametnike arvates mõjutab Putini otsuseid Ukrainas, muutes veelgi vähem tõenäoliseks, et sõda laheneb enne järgmise aasta lõppu. Reedel avaldatud ja uuringufirma SSRS läbi viidud CNN-i küsitlusest selgus, et enamik ameeriklasi on vastu sellele, et Kongress eraldaks Ukraina toetamiseks lisaraha, samas kui avalik arvamus on pooleks, kas USA on konfliktis juba piisavalt ära teinud või mitte.
Üks USA ametnik ütles, et neil „pole kahtlust”, et Putin „püüab vastu pidada” kuni 2024. aasta valimisteni. Teine luureandmetega kursis olev allikas ütles, et USA, Ukraina ja Euroopa puhul on see justkui elevant toas.
„Putin teab, et Trump aitab teda. Ja seda teavad ukrainlased ja meie Euroopa partnerid,” ütles allikas. „Nii et kuigi me pole midagi selgesõnaliselt selle kohta näinud, siis ma usun, et kõik mõtlevad seda.”
Üks Euroopa diplomaat ütles CNN-ile, et nende arvates on Ukrainas sõda kuni USA valimisteni vastu pidada „täpselt Putini plaan”.
Ametnikud rääkisid anonüümselt, et arutada konfidentsiaalseid sisemisi kaalutlusi. Nad usuvad, et Putin võib oodata Trumpi või mõne teise vabariiklaste kandidaadi võitu, mis ajendab USA-d Ukrainale toetust vähendama. Nad ütlevad ka, et Putini pilk valimistele muudab USA jaoks veelgi olulisemaks Ukrainale pikaajalise toetuse säilitamise, mida Bideni valitsus jätkuvalt kordab.
Trump, kes on praegu vabariiklaste peamine kandidaat, ei ole võtnud kohustust Ukrainat sõjas toetada. Ta on väitnud, et presidendina suudab ta sõja lahendada 24 tunniga ning just sel nädalal ütles ta, et Ukraina toetamise tingimuseks peaks olema parlamendi Kongressi uurimine Bideni ja tema perekonna suhtes.
Kuigi Florida kuberner Ron DeSantis lükkas tagasi varasemad avaldused, milles nimetas sõda Ukrainas territoriaalseks vaidluseks, on ta jätkanud üldiselt sekkumisvastast poliitikat. Kongressi vabariiklased on tõmmanud ka karmima joone Ukraina rahastamisele pärast seda, kui nad võtsid sel aastal parlamendi enda kontrolli alla. Esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy pakkus varem sel suvel, et kavatseb blokeerida kõik senati juhitud jõupingutused, et kiita heaks lisarahastamine Ukraina sõjategevusele.
„Järgmisel aastal toimuvad valimised teevad asja keeruliseks, sest venelased arvavad, et neil paistab valgus tunneli lõpus. See julgustab Putinit arvama, et nad suudavad ameeriklastest kauem vastu pidada, sest Trumpi võidu korral satub poliitiline toetus Ukrainale ohtu,” ütles USA endine suursaadik Poolas Daniel Fried.
Eelseisvad USA presidendivalimised on avaldanud Ukraina vastupealetungile veelgi suuremat survet ning eurooplased, ameeriklased ja ukrainlased loodavad Ukraina märkimisväärsele edule, mis võib mõjutada Putini arvestusi enne järgmise aasta lõppu.
Üks Euroopa ametnik ütles, et ilma eduta on võimalik prognoosida, et Putin üritab konflikti venitada kuni valimistulemuste selgumiseni, mis sisuliselt hoiab ära kõik katsed pidada läbirääkimisi lahingute lõpetamiseks. See väljavaade on muutnud kiireloomuliseks Euroopa katsed tarnida Ukrainasse üha võimsamaid relvi, lootes muuta lahinguvälja hoogu enne järgmist aastat.
Tänavusel Jaapanis toimunud G7 tippkohtumisel olid Ameerika valimiste üle ärevad arutelud delegatsioonide vahel, ütles ametnik, kuna juhid püüdsid ette näha, mis võib osutuda Ukraina sõjas otsustavaks teguriks. Biden on püüdnud neid muresid maandada, kuid Euroopa ametnikud peavad isegi võidujooksu Trumpiga põhjuseks, miks Putin üritab konflikti novembrini pikendada.
„USA valimistel on sõja kulgemisele tohutu mõju,” ütles ametnik.
Viimases New York Timesi küsitluses on Bideni ja Trumpi olukord võrdne, mõlemat toetas 43% valijatest.
USA eelseisvad valimised on ka ukrainlastel mureks, ütlesid kaks allikat CNN-ile. Nad loodavad saada lahinguväljal lühiajaliselt edu, mis võib mängu dünaamikat pigem varem kui hiljem muuta.
„Ukrainlased tahavad võita või midagi, mis olukorda muudab enne selle aasta lõppu. Nende kiireloomulisusel on eri põhjuseid – näiteks ukrainlaste suremine iga päev –, kuid USA presidendivalimised on üks neist,” ütles endine USA suursaadik Ukrainas Bill Taylor.
Kuid seni pole Ukraina vasturünnak suuri läbimurdeid toonud.
„See on nende jaoks raske võitlus olnud ja jääb ka edaspidi olema,” ütles USA kaitseministeeriumi Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder sel nädalal, märkides üldjoontes, et vasturünnak on edasi liikunud.
Ukrainlased on kindlad, et lühiajalises perspektiivis võib siiski saabuda edu ja USA ametnikud on teadlikud vajadusest püsiva toetuse järele, nii et isegi pärast suve saab Ukraina võitlust jätkata.
Saudi Araabia korraldab sel nädalavahetusel Ukraina-teemalised rahukõnelused, mis hõlmavad nii USA-d kui ka mitmeid lääne- ja arenguriike. Kõneluste eesmärk on töötada välja ühised põhimõtted sõja lõpetamiseks ja arutada, millist julgeolekuabi Kiiev vajab, et Venemaa ei saaks kunagi uuesti Ukrainat rünnata, ütlesid USA ametnikud.
„Me ei näe neid kõnelusi kui konkreetsete tulemuste andjat. Nende kõneluste mõte on jätkata vestlust riikidega üle maailma selle üle, kuidas me saavutame selle sõja lõpus õiglase ja kestva rahu,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Matt Miller kolmapäeval.
Kuigi Venemaa ei ole läbirääkimiste laua taga, on ametnike sõnul küsimus, mida Putin on valmis tegema – ja kas ta üldse järgiks relvarahu või rahulepingut.
Ehkki rahuläbirääkimiste idee näib sõja praegusel hetkel ennatlik, usuvad USA ametnikud, et Putini lahinguväljal püsimist võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas globaalse lõuna surve.
„Need on riigid, mis võiksid midagi muuta, kui nad avaldaksid Venemaale survet,” ütles teine USA ametnik, kes viitas maailma lõunaosa riikidele, eriti suurematele riikidele nagu India, lisades, et nende suhtluse suurendamine Ukrainaga oleks kasulik isegi siis, kui läbirääkimistel saavutatud rahu võib olla kaugel.
