Ukraina on korraldanud viimastel päevadel Venemaal mitu droonirünnakut ja Kiiev on näidanud oma võimet tabada Moskvat ning hoida Kremli sõda Venemaa eliidi ja teiste Ukrainasse tungimist ignoreerida püüdvate inimeste südames ja mõtetes.
Reedesel videol oli näha, kuidas droon linna loodeosas elurajooni lähedal alla kukkus ja plahvatas, kui läheduses olnud sõudjad osalesid Krõlatskoje piirikonnas riigi meistrivõistlustel, vahendab Guardian.
Venemaa kaitseministeerium väitis, et ta lasi reedel ja nädala alguses linna lõunaosas alla teisi droone, mis illustreerib Kiievi võimet sihtida Venemaa pealinna iganädalaselt või isegi iga päev, ehkki vahelduva eduga.
Varasemad droonirünnakute lained on tabanud sõjalist ja energiataristut, Moskva linna finantskeskust, muid elamuid või sihikule võetud piirkondi Rubljovka rajooni jõukates läänepoolsetes eeslinnades, ainult mõne kilomeetri kaugusel kohast, kus Vladimir Putinil on Novo-Ogarjovo residents. Käeoleva, 2023. aasta aasta algusest pärit videos oli samuti näha, kuidas mehitamata õhusõiduk tabas Kremli müüride sees asuvat hoonet.
Briti mereväe analüüsikeskuse sõjaliste droonide ekspert Samuel Bendett ütles, et Kiievil on „strateegia Ukraina võime demonstreerimiseks. Eelmisel aastal puudus Ukrainal võimekus rünnata sügaval Venemaa sees. Alates eelmise aasta lõpust ja kogu selle aasta jooksul on Kiiev näidanud, et tal on tehnoloogia ja droonid, et viia sõda Venemaa territooriumile. Vastuseks Venemaa rünnakutele Ukraina tsiviilelanike vastu tabati palju Venemaa sõjalisi ja tsiviilobjekte, samuti rünnati tsiviilterritooriume.”
Bendett märkis, et Moskva peaks olema Venemaa kõige paremini kaitstud linn ning poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse elu keskus, rünnak linnale avaldas teatavat survet nii Venemaa valitsusele kui ka elanikkonnale ning näitas, et Ukraina ei jäta laastavaid rünnakuid tsiviilisikute vastu vastuseta.”
„See on sotsiaal-kultuuriline vastus Venemaa rünnakutele tsiviilsihtmärkide vastu,” ütles ta.
Ukraina kaitseministeeriumi allikad ütlesid, et droonirünnakute kaks eesmärki on tõsta kodus moraali ajal, mil rindel on vähe edu, ning tõstatada Venemaa avalikkuses küsimus, kas Putin on võimeline neid kaitsma.
Väidetavalt oli nii dissidentlike Vene üksuste kui ka Ukraina sõjaväega seotud sabotööride sissetungil Belgorodi piirkonda sama eesmärk, Ukraina president Volodõmõr Zelenski räägib üha enam riigi vägede haardest.
Ukraina partnerid Läänes, kes olid kunagi äärmiselt tundlikud süüdistuse suhtes, et NATO relvastust kasutatakse rünnakutes Venemaa pinnal, on leppinud sellega, et Kiievil on õigus kasutada oma ressursse Putini režiimi destabiliseerimiseks, ütlesid Kiievi ametnikud.
Ometi on dokumenteeritud psühholoogiline mõju seni olnud kahtlane – küsitlused näitavad vähe muutusi venelaste suhtumises sõjasse ning psühholoogide anekdootlikud tõendid ja ajakirjanike raportid näitavad, et paljud venelased on lihtsalt otsustanud rünnakuid ignoreerida.
„Ühiskond ei ole droonide pärast nii mures kui siis, kui nad Moskvat tabama hakkasid,” ütles Moskva psühholoog Aleksandr Kitšajev. „Seal on pettumust ja viha, kuid see pole üldse üle jõu käiv … valulävi on ületatud ja inimesed on sellega harjunud.”
Kitšajevi sõnul on droonirünnakute teema aja jooksul aeglaselt normaliseerunud. Ametnikud on püüdnud nende mõju pisendada. Venemaal toimunud droonirünnakutes on vigastatute arv olnud väike, eriti kui võrrelda sadade surmajuhtumitega, mis on põhjustatud Venemaa raketirünnakutest Ukraina tsiviilobjektidele. Mõnel juhul tugevneb poolehoid sõjale.
„Alguses ütlesid mõned minu Rubljovkas ja teistes eliitpiirkondades elavad kliendid, et nad tunnevad end droonide pärast ebamugavalt,” ütles ta. „Nad teadsid, et droonid lendasid üle nende naabruskonna. Kuid nad on sellest ajast peale selle teema tõstatamise lõpetanud. Kui rääkisin nendega droonidest, siis ütlesin, et nad ei saa olukorra muutmiseks palju teha, ja see aitab neil ärevusega toime tulla.”
Anekdootlikud tõendid on näidanud sama. „See on kohutav, kuid on ka väga ebatõenäoline, et olete drooni alla kukkumise asukohas. Tuleb lihtsalt edasi elada, tööd teha. Ma arvan, et sõjavägi saab enamiku nende peatamisega hakkama,” ütles Moskva linnas töötav ärikonsultant Maksim pärast seda, kui eelmisel kuul tabas IT-kvartalit mitu drooni.
Isegi Moskva lääneosas asuvas Vnukovo lennujaamas, kus lennuliiklus on droonitegevuse teadete tõttu regulaarselt peatatud, on ametnikud olukorraga harjunud. „Pole suur asi, kõik on sellega juba harjunud,” ütles üks Vnukovo ametnik.
Venelased, kes on hoolimata ulatuslikust mobilisatsioonist ja kasvavatest repressioonidest sõja peale suures osas õlgu kehitanud, ei paista olevat liigutatud Ukraina poolt aeg-ajalt pealinnale suunatud rünnakutest.
„Jah, Ukraina võib Moskvat tabada, seda teavad nüüd kõik. Aga mis siis? Ühiskond ei kavatse praegu oma suhtumist Ukrainasse muuta, see on kõik, oleme jõudnud punkti, kust tagasiteed ei ole,” ütles Bendett. „See on minu praegune arusaam asja kohta.”
