Soome president meenutas kohtumist Putiniga: Niimoodi te Karjalat tagasi ei saa

Lood salajastest suitsetamishetkedest teismelisena ja koos tüdrukutega toimunud klassiekskursioonist Stockholmi, tähelepanekud Soome ja Rootsi suhetest aastakümnete jooksul ning kaalukast rahuaja murdumise teemast Euroopas. Nendest osadest oli kokku põimitud Soome presidendi Sauli Niinistö pooleteisetunnine jutt Rootsi raadios.

Niinistöl oli au sel suvel raadios üles astuda ühe „suvekõnelejana” (sommpratare). Kõne avaldati täna pühapäeval ning esitluse käigus ütles Niinistö, et räägib Soome ja Rootsi suhetest, muutunud julgeolekuolukorrast ning sellest, mis tunne on olla maailma õnnelikuma riigi president, vahendab Iltalehti.

President alustas oma kõnet, jutustades 2015. aastal toimunud kohtumisest Rootsi toonase peaministri Stefan Löfveniga. Ta ütleb, et talle avaldas sügavat muljet, kui hästi Löfven teadis Eeva Kilpi luuletusi. Niinistö sõnul pole ta ehk kunagi varem kogenud Rootsi poolelt sarnast tunnustust Soome kultuuri kohta.

Jutt ei läinud samas liiga imalaks, sest president tunnistas, et soovis, et Löfven ei küsiks temalt midagi rootsi luule kohta, sest ta poleks osanud sellest midagi rääkida.

Niinistö ütles, et kuulub põlvkonda, kelle jaoks Rootsi esindas spordis ja kõiges muus midagi paremat kui Soome. Presidendi sõnul on olnud huvitav jälgida suhte muutumist ja arengut, mis on teinud Rootsist Soomele „enam kui lihtsalt suure venna”.

Noore poisina arvasin, et Rootsi on suur ja rikas ja meist parem, kuigi soomlane Veikko Hakulinen (suusataja) üllatas mind vahel, meenutas Niinistö oma kogemusi 50ndatel muu hulgas suusavõistlusi vaadates.

Rootsi oli ka Niinistö esimese välisreisi sihtkoht. Ta läks Salost klassiekskursioonile Stockholmi 15-aastaselt. Niinistö võrdleb läänenaabri juurde saabumist USA-sse saabunud kolonistidega: kõik oli suur ja imeline.

Teismeiga meenutades toob president kuulaja huulile naeratuse nentides, et tema ja reisil viibinud tüdrukud kogesid „võib-olla mitte kõige tähendusrikkamaid, aga unustamatuid” hetki. President rääkis lisaks tüdrukutele, et jäi purjakile vanalinnas lõunasöögi kõrvale pakutud „ilmselt alkoholivabast” õllest.

Niinistö tunnustas ka oma seost koolihariduse ja keeleõppega. President nentis, et tal oli koolis pidevalt probleeme, sest tema jaoks oli kool pigem kui sotsialiseerumise koht, mitte õppimise häll.

Keeleõppe hooletusse jätmine maksis kätte hiljem, sest regionaalpoliitikas veedetud aastate jooksul ütles Niinistö muu hulgas, et kasutas põhjamaise visiidi võõrustajaid tänades vale sõna. Tänamise asemel ütles ta otse soome keelde tõlgituna: „aitäh kõige eest, mida olete meile keelanud”. Niinistö rootsi keele õpetaja, kes samuti seal juhuslikult viibis, tegi vea kohta märkuse.

Niinistö jutustas oma kõnes möödunud sajandi sündmusi ja naaberriikide suhteid kuni Rootsi ja Soome EL-i liikmelisuseni välja. Mõlemad riigid said liidu liikmeks 1995. aastal.

Samamoodi pürgivad riigid käsikäes kaitseliidu NATO poole. NATO liikmelisuse osas näib Niinistö raadiosaates rootslastele selgitavat, miks Soome lasi Rootsi käest lahti 2023. aasta alguses. President rõhutab, et põhjused olid Soomest sõltumatud ja Türgi poolt dikteeritud. Türgi pakkumine tuli lõpuks vastu võtta ning seetõttu jätkus Soome ja Rootsi NATO protsess eraldi.

Rootsi NATO liikmelisus on endiselt lahendamata, see seisab Türgi ja Ungari taga.

Kuigi Soome on juba paar kuud NATO täisliige, on Venemaa reaktsioon liikmeks saamisele tulnud viivitusega. Venemaa reaktsioon oli kevadel nõrk, kuid vastus, mida Venemaa soovis Soomele anda, on Niinistö sõnul nüüd nähtav diplomaatilistes suhetes ja propagandas.

Liikmelisusest rääkides meenutab Niinistö, kuidas Venemaa omalt poolt kiirendas Soome otsust kaitseliiduga liituda.

Venemaa president Vladimir Putin mõistis NATO idasuunalise laienemise hukka 2021. aasta lõpus, vaid mõni kuu enne täiemahulise agressioonisõja algust. Niinistö nendib, et teadis kohe, et tegemist on „mängu muutva” ehk selge, olulise muudatusega.

Putin andis oma sõnavõttudes mõista, et piiririikidel pole õigust ise otsustada, millistesse liitudesse nad kuuluda tahavad. Niinistö arvates hakkas tunduma, et kui Soome ei ühine NATOga, võib olukorda tõlgendada nii, et Putin on oma tahtmise saanud ja Soome eest otsustanud.

See ületas piiri. Meie, soomlased, oleme kangekaelsed. Kui üritate meid millekski sundida, muutume ainult kangekaelsemaks, kirjeldas Niinistö raadios õhkkonda, milles ta pärast Putini väljaütlemisi omaenda uusaastakõne pidas.

Teisest küljest polnud see esimene kord. Vaid kümme aastat varem, samal päeval, kui Niinistöt ja Putinit nähti koos jääl hoki sõpruskohtumises mängimas, püüdis Venemaal kolmandaks ametiajaks kandideerinud Putin Soome suveräänsust õõnestada.

Putin küsis Niinistölt toona 2012. aastal, miks Soome tahab NATOga liituda, „niimoodi te Karjalat tagasi ei saa”. President ütles, et vastas, et Soome ei olnud sel ajal aktiivselt teel NATO poole, kuid rõhutas, et riik peaks tõhustama koostööd ja maksimeerima oma julgeolekut.

Niinistö sõnul ei võtnud Putin pärast seda kordagi enam NATO teemat päevakorda. President ise kirjeldas Putini katset 2012. aastal kui püüdlust „tungida Soome territooriumile”.

Putini jutt kaitseliidu läände laienemisest viis lõpuks tõsiste liikmelisuse aruteludeni Müncheni julgeolekukonverentsil 2022. aasta veebruaris. Aastakoosolek peeti nädalavahetusel, enne kui Venemaa alustas agressioonisõda järgmise neljapäeva hommikul.

Münchenis kohtus Niinistö toona Rootsi kaitseministriga ja nad arutasid koos NATO asja. President ütles, et kui Venemaa Ukrainat ründab, on NATO küsimus Soomes arutusel. Julgeolekunõupidamisel oli õhkkond üldiselt ärev, sest selge sõjaoht varjutas arutelusid.

Niinistö sõnul oli sõja alguse üks meeldejäävaid hetki esimene nädalavahetus pärast sõja algust.

Presidendi residents Mäntyniemis polnud enam endine, kuna seal läks kihama, sest arutelud muu hulgas Ukraina abistamise üle läksid tuliseks.

Kuidas on võimalik, et midagi sellist võib täna Euroopas näha? Õppetund on ilmselt see, et me pole ajaloost õppinud. Kurb, et me ei saa tsivilisatsiooni usaldada, mõtiskles Niinistö.

Abipakkumine Ukrainale viis lõpuks Venemaa poolelt „ebasõbraliku riigi” sildini.

Presidendi sõnul pidasid Rootsi ja Soome aktiivseid arutelusid ning üha selgemaks sai, et pelgalt riikide kaitsekoostöö ei ole Põhjala julgeoleku seisukohalt piisav lahendus.

Soome presidenti on sageli nimetatud „Putini tundjaks”. Niinistö ise nendib, et õppis Putinit ja nn „vene vihjeid” tõlgendama ning Venemaa liidrit ridade vahelt lugema.

Mitte ainult seda, mida ta ütleb, vaid ka seda, kuidas ta seda ütleb, täpsustas Niinistö.

Arvatavasti oli Niinistöl oma roll ka selles, et opositsiooniliider Aleksei Navalnõi viidi pärast mürgitamist Saksamaale ravile. Niinistö pidas sel teemal Putiniga telefonivestluse, mille käigus Venemaa liider kinnitas, et neil pole midagi selle vastu, et Navalnõi läheb Saksamaale ravile. Vaid hetk pärast kõnet teatas Kreml, et Navalnõil lubati Venemaalt lahkuda ja ta lennutati Berliini.

Niinistö ei taha kogu au endale, kuid ütles, et vestles sageli enne Venemaa juhtkonnaga kohtumist või Putinile helistamist endise Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga. Nii tegid nad ka Navalnõiga seoses.

Suhte tõttu Putiniga on Niinistölt sageli küsitud, kas ta sai aru, et Putin on muutunud. Presidendi arvates on küsimus keeruline, sest ta kohtus mehega aastate jooksul mitu korda ja õppis sellega toime tulema.

Viimane silmast-silma kohtumine 2021. aasta novembris oli aga „eelmistest täiesti erinev”. President kirjeldas Putini kinnisideed seoses Ukrainaga, et see aastatega ainult süvenes.

Ta oli pettunud, mitte ainult Ukrainas, vaid ka Läänes, meenutas Niinistö muutunud Putinit.

Sõja kohta märkis Niinistö, et mõtleb kõige rohkem tavainimestele, eriti lastele ja noortele. Niinistö ütles, et praeguste noorte maailmapilt on väga erinev sellest, mis tal endal noorena oli.

Noored kasvavad üles teistsugusel ajal kui minu põlvkond. Minu põlvkond õppis arvama, et rahu on igavene, ütles president.

Ta kutsus noori üles olema tugevad ja lisas, et usub, et nad elavad üle tuulised aastad, mida ei varjuta mitte ainult sõda, vaid ka näiteks võitlus kliimakriisiga. Meil ​​kõigil on võimalus õnnelikuks ja imeliseks tulevikuks, märkis ta.

„Ukraina on seda näidanud, et tuleb usaldada ennast ja teisi,” ütles Niinistö.

Enda elu ja noorte puhul mõtiskles Niinistö ka elu ettearvamatuse üle: „kes on võitjad ja kes kaotajad”. Tihti küsitakse temalt, kuidas ta sai maailma kõige õnnelikuma riigi presidendiks. Ja presidendi kõnest võis järeldada, et tegemist oli kokkusattumuste jadaga, milles mõni ebaõnn oleks võinud vabalt kogu loo käiku muuta.

Näitena jutustab ta ühe anekdoodi oma teismeeast, kui nad poistega koolipäeva ajal kohvikus hängisid. Niinistö sõnul oli õpetaja jätnud teadlikult poiste keelatud tegevused märkamata. Kord tegid aga tüdrukud sama ja jäid rangele õpetajale suitsetamisega vahele. Tüdrukud olid pärast juhtunut paar päeva koolist eemal, kuid üks neist ei tulnud enam tagasi.

President mõtiskleb selle üle, kui palju üksainus õnnetus teismelise tüdruku ülejäänud elu mõjutas. Ka Niinistö enda tee oleks võinud teisiti minna.

Kas asjad oleksid võinud teisiti minna, kui mind oleks eluteel teisiti koheldud, mõtiskles president.

Niinistö presidendiaeg saab läbi järgmisel aastal. Kuid tulevik on lahtine.

Mis ootab ees, kui presidendiaeg lõppeb, ma ei tea. Ma pole kunagi oma elu planeerinud, selles osas on mul vedanud, rääkis ta.

Presidendi pika jutu vahele lasti raadios muusikat. Niinistö valikutes segunevad Soome ja Rootsi pärlid, klassikaline muusika ja räpp.

Saate alguses kõlab osa Finlandia hümnist pärast seda, kui president ütles, et oli külaline Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäeva auks korraldatud kontserdil Rootsis.

Hiljem tulid teiste seas esitamisele Myrskyluodon Maija, Bottenvikeni Våren, Eino Leino Nocturne, Anssi Tikanmäki Aamu Lakeuksilla, Kaisa Korhoneni Tango Finlandia, Leif Segerstami ja Helsingi Filharmoonia Valse Lente op. 33 ja Iiro Rantala ja Michael Wollny Tears for Esbjörn.

Kõlas ka suurepärane klassika Emma Klingenbergi esituses Novembervisa, mis on Tove Janssoni kirjutatud ja Rootsis jõululauluks peetav Carola hitt Himlen i min famn.

Ukraina sõda käsitleva jutu vahele lasti sõjavastast klassikat John Lennoni Imagine ning Emma Salokoski & Ilmiliekki Quarteti tõlgendust USA-sse emigreerunud rootslastest kõnelevast laulust Vi sålde våra hemma.

Julgust ja toetust Ukraina ja teiste vahel sisendas JVG Hombre. Laulus laulab Paula Vesala teemasse sobivat refrääni: „Maailm ajab vahel üle, aga meil on alati suur süli”. Presidendi jutu ajal ei unustatud ka lahetagust kroonijuveeli, kuna jutule Putini ohust NATO-le järgnes Abba lugu I have a dream.

Presidendi jutt lõppes Nat “King” Cole’i ​​palaga Nature Boy sõnadega „The greatest thing you’ll ever learn, is just to love and be loved in return”. Mis on vabalt tõllgituna „suurim asi, mida sa kunagi õpid, on lihtsalt armastada ja olla armastatud”.

Kommentaarid
(Külastatud 1,374 korda, 1 külastust täna)