Kaotused rindel ei ole pannud Kremlit kaaluma sõjast väljumist, kuid tundub, et ta valmistub siiski pikaks sõjaks. Ettevalmistuse üheks märgiks on riigiduuma eelmisel nädalal tehtud otsus tõsta ajateenistuse vanus praeguselt 27 eluaastalt järgmise aasta algusest kolmekümnele.
„Seadus, mis lubab Kremlil suurendada sõdima saadetavate meeste arvu sadade tuhandete võrra, paljastab kurva tõe: selle asemel, et püüda välja pääseda hävitavast sõjast, valmistub Vladimir Putin veelgi suuremaks sõjaks,” kirjutas Carnegie instituudi Venemaa ja Euraasia osakonna juhataja Aleksandr Gabujev nädalavahetusel väljaandes Financial Times.
Venemaa näib käsitlevat kaotusi rindel ajutise tagasilöögina, kirjutas Gabujev.
Venemaa sõjatööstus töötab ööpäevaringselt, mis hoiab majandust kasvamas. Venemaa ostab Hiinast kaitsetööstuse vajadusteks mikrokiipe ja muid kriitilisi osi.
Soome sõjaväeeksperdid on Gabujeviga samal seisukohal. Venemaa koondab ressursse pikaks sõjaks Ukraina vastu, vahendab Helsingin Sanomat.
Venemaa pakub uut sõjatalve, võib-olla mitut, ütleb riigikaitse kõrgkooli Venemaa grupi juht kolonelleitnant Simo Pesu.
Venemaa tõstab panuseid: on suunanud ressursse sõjatööstusesse, logistikasse ja üldse sõjapidamise toetamiseks, loetleb Pesu.
Lisaks ajateenijate vanusepiirangule on Venemaa tõstnud reservväelaste ajateenistuse vanust. Kutsed on digitaliseeritud ja nende vältimine on muutunud keerulisemaks.
„Ma pole ka näinud, et Venemaa majandus kokku kukub,” ütleb Pesu.
Pesu ei ole tuvastanud mingeid märke sõja laienemisest väljapoole Ukraina piire ega Venemaa strateegia muutumist.
Venemaa strateegia on aeglustada Ukraina edasitungi, et tal oleks aega koondada jõud vasturünnaku tõrjumiseks.
Pesu loetleb Venemaa eesmärke kolmel rindel.
Maaväed üritavad Ukrainalt territooriume haarata. Venemaa suurendab sel kümnendil oma armee isikkoosseisu järk-järgult praeguselt 1,1 miljonilt pooleteise miljonini, sest pole oma eesmärke saavutanud, hindab Pesu.
Õhuvägi jätkab infrastruktuuri, inimeste ja nende tahte ründamist. Järgmisel talvel on oodata järjekordset rünnakut Ukraina energiasüsteemi vastu, usub ta.
Merel püüab Venemaa Ukraina eksporti peatada. Pesu sõnul määrab maailma teraviljaturg lõppkokkuvõttes selle, kui tulusana Venemaa olukorda tajub.
Sõja kulgu võib mõjutada üksainus üllatus, mis käivitab sündmuste ahela. See võib olla üllatav sisepoliitiline sündmus või katastroof Venemaal või näiteks äkiline muutus maailma naftaturul, hindab Pesu.
Ees seisab pikk sõda, leiab ka sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.
Ajateenistusea tõstmise ja seaduste muutmisega näitab Venemaa sihikindlust ja tagab samas oma võimekuse sõda jätkata.
„See viitab sellele, et sõda jätkub,” ütleb Käihkö.
Sõja laiendamine seevastu ei ole Venemaa huvides, hindab Käihkö.
„Kui Venemaal ei lähe Ukrainas paremini, pole tal ressursse sõja laiendamiseks,” ütleb ta.
Lahingud käivad endiselt territooriumide pärast, mille Venemaa kunagi sõja alguses okupeeris. Ukrainal on endiselt kasutamata ressursse vasturünnakuks.
Pikast ja suurest sõjast rääkis ka Vene parlamendi riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Andrei Kartapolov, kui ta eelmisel nädalal seadusemuudatust tutvustas.
„Seadusemuudatus oli kirjutatud suure sõja ja üldmobilisatsiooni jaoks. Ja suure sõja lõhn on juba õhus,” ütles Kartapolov.
Endine president, julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev lisas pühapäeval auru, ähvardades uuesti tuumarelvadega oma ametlikus sotsiaalmeedia kanalis.
„Kujutage ette, kui… NATO toetatud rünnak oleks edukas ja rebib tüki meie riigist, siis oleksime sunnitud kasutama tuumarelvi…,” märkis Medvedjev Reutersi teatel.
„Muud võimalust lihtsalt poleks. Seega peaksid meie vaenlased meie edu eest palvetama. Nad tagavad, et ülemaailmne tuumasõda ei puhkeks,” kirjutas Medvedjev.
Eksperdid on valmis tõrjuma Medvedevi ähvardusi kui sõjapropagandat ja osa infosõjast.
„Medvedjevi roll on haukuda. Hammustus pole tema töö,” ütleb Käihkö.
„Pigem lähen Medvedjevist mööda,” ütleb Pesu.
Venemaa püüab ähvardustega peatada suuremate tuumariikide liitumist sõjaga ja aeglustada Ukraina toetamise otsuste tegemist. Seni on see õnnestunud.
„Venemaa saab teised suured eemale hoida, ähvardades neid tuumarelvadega,” ütleb Pesu.
Et sõda lõppeks, peaks üks Venemaa rindejoontest kokku varisema. Lahendus ei saa aga tulla ainult lahinguvälja kaudu.
„Kaotust tuleks tunnistada ka poliitilisel tasandil,” ütleb Pesu.
Krimmi okupeerimist 2014. aastal võib pidada Venemaa eduks, kuid raskused algasid juba samal aastal Ukraina idaosas. Eelmise aasta suurpealetungi alguses oli Venemaa jaoks strateegiline ebaõnnestumine, kui ei suutnud Ukraina juhtkonda ametist tagandada.
Venemaa takerdumine pikas Ukraina sõjas võib olla hoiatavaks eeskujuks teistele suurriikidele, kes kaaluvad rünnakut teise riigi vastu. „Vaevalt see teisi suurriike julgustab,” ütleb Pesu.