Kui maailm pöörab tähelepanu Ukraina vasturünnakule riigi lõunaosas, on Venemaa alustanud vaikselt uut pealetungi riigi idaosas Luhanski oblastis, mille eesmärk on analüütikute sõnul Ukraina operatsiooni õõnestada.

Kuigi operatsioon on oma mahult ja ulatuselt palju väiksem kui Moskva talvine rünnak, teeb Venemaa teatavaid edusamme ja näib, et selle fookus on Kupjanski linn, kus Ukraina andis sel nädalal evakueerimise korralduse, vahendab The Hill.

Venemaa pealetung võib avaldada survet Ukraina enda suure pealetungi ajal ja tõmmata tähelepanu sellelt eemale. Igasugune edu rindel võib anda Venemaale poliitiliselt kasuliku erinevuse Ukraina aeglaselt kulgeva vasturünnakuga riigi kaguosas Zaporižja oblastis.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik Mark Cancian kahtles Venemaa edus. Kuid kui see nii läheb, oleks see tema sõnul Ukrainale praegu ohtlik löök.

„See on midagi, millel tasub silma peal hoida. Kui venelased siin mingisuguseid edusamme teevad, siis on see tõesti suur asi,” ütles Cancian. „Ukraina narratiivile vastupealetungi kohta oleks laastav, kui venelased suudavad vallutada Luhanski oblasti – mida nad minu arvates ei suuda.”

„Aga kui nad suudavad seda teha ajal, mil Ukraina vasturünnak on tugeva kaitse tõttu seiskunud, oleks see väga suur läbikukkumine ja ma arvan, et Lääne toetajatele väga heidutav,” lisas ta.

Moskva talvine pealetung kulmineerus märtsi lõpus ja Vene väed on sellest ajast peale keskendunud kaitsele Ukraina vastupealetungi vastu. Kuid Venemaa ei ole kunagi oma pealetungi operatsioone täielikult peatanud, jätkates pidevat piiratud rünnakute hulka 1000-kilomeetrisel rindejoonel Ukraina idaosas.

Luhanski oblasti pealetung on hoogustunud alates juuli keskpaigast ning väidetavalt toimuvad lahingud peamiselt maapiirkonnas ja lagedatel põldudel, sarnaselt Zaporižja oblasti lõunaosaga, kuid vähem asustatud piirkondades.

Venemaa liikus sel nädalal kiiresti Harkivi oblastis asuva Kupjanski linna poole, mis asub Luhanski oblasti ligidal. Moskva vallutas linna sõja esimestel päevadel, enne kui Ukraina väed selle möödunud sügisel välkkiirelt tagasi vallutasid.

Väidetavalt liikus Venemaa selle nädala alguses linnast kirde suunas suurtükiväe löögiulatusse. Kümnetes Kupjanski lähedal asuvates asulates anti korraldus evakueerumiseks, kuna Vene väed lähenesid linnast mõne kilomeetri kaugusele. Võitlus pole kaugeltki lõppenud, sest Vene väed seisavad silmitsi suurema kaitsega ja Kupjanski täielikuks vallutamiseks peaksid nad ületama Oskili jõe.

Vene sõjaväeblogijad ja riiklikud uudistesaidid on viimase nädala jooksul lakkamatult uudiseid edastanud, püüdes maalida sünget pilti Ukrainale, mis Venemaa kaitseministeeriumi andmetel on viimastel päevadel kaotanud kümneid sõdureid.

Populaarne Vene sõjaväeblogija Aleksander Kots märkis sotsiaalmeedias Telegrami kanalis, et Ukraina hajutab oma vägesid, et kiirustades moodustada kaitset pealetungi vastu. „Ma vaatan edu kaarti selles suunas ja tunnen ettevaatlikku optimismi,” kirjutas Kots. „Nüüd on Ukraina relvajõud olukorras, mis pole neile eriti soodne.”

Ukraina ametnikud on kinnitanud, et rünnakud Kupjanski lähistel intensiivistuvad ja nende vastu asutakse kaitsesse. Kaitseministri asetäitja Hanna Maljnar kirjeldas „intensiivseid” rünnakuid, kuid märkis, et kaitse on paigal.

Venemaa liigub ka Luganski oblastis asuvast Kreminna linnast Donetski oblastis asuva Lõmani linna poole. Kupjanskist lõunas asuv Lõman on veel üks suur sihtmärk Moskva jõupingutustes stabiliseerida oma võimu Ukraina idaosas.

Riikliku uudisteagentuuri RT rahvusvaheline korrespondent Igor Ždanov ütles, et Lõmani lähedal metsas ja looduskaitsealal peetud lahingus õnnestus Vene võitlejatel tungida vaenlase kaitsest läbi.

„Tõesti oluline kaitseliin on langenud, mis mitu kuud meie tegevust selles rindesektoris piiras,” kirjutas ta Telegrami kanalis.

Hoolimata nendest teadetest on Lääne sõjalised analüütikud skeptilised, kas Venemaal on pärast isikkoosseisu, laskemoona ja ressursside ammendamist kulukas kurnamissõjas kevadel Bahmuti linna võtmiseks teha veel olulisi edusamme.

Mõttekoja New Lines Institute avalikest allikatest saadava teabe kogumise juht Aram Shabanian ütles, et Venemaa on saavutanud edu, kuid „ei valluta suuremaid linnu ega Ukraina positsioone”.

„Nad üritavad sundida ukrainlasi tõmbama oma vägesid teisele lahinguväljale, samal ajal uurides, kus on nõrkusi,” ütles ta, kuid „nad ei tee praegu suuri edusamme”.

Shabanian rõhutas ka seda, et Venemaa on kulutanud suurema osa oma ressurssidest ja tõenäoliselt ei suuda ta enne järgmist aastat ühtegi olulist pealetungi operatsiooni korraldada, leiab enamus sõjaanalüütikuid.

„Nad on saavutanud oma kõrgeima taseme ja siit edasi on see kurnamissõda,” ütles ta. „Kuid sõja Ukraina pool saab arenenumat tehnoloogiat ja relvi, samal ajal kui venelased kaevuvad üha sügavamale reservidesse, [ja] venelastel on praegusel hetkel üha raskem territooriumi võtta.”

Venemaa kontrollib juba suuremat osa Luhanski oblastist, seega oleks ülejäänud oblasti hõivamine Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitiline võit. See annaks tema vägedele parema positsiooni ka ülejäänud Donbassis, mis koosneb Luhanski ja Donetski oblastitest.

Luhansk ei ole aga strateegiliselt nii elutähtis kui Zaporižja oblast, mis ühendab Venemaa mandriosa Krimmi poolsaarega ja Aasovi mere ääres.

San Diegos asuvas California ülikooli sõjauuringute professor Branislav Slantchev ütles, et Venemaa edu Luhanski oblastis ei muuda sõja kulgu dramaatiliselt. Ta ütles, et Kupjanski rünnak oli „ilmselgelt mõeldud Ukraina pealetungi katkestamiseks”.

„Eesmärk on omamoodi katse ähvardada ukrainlasi piisava läbimurdega, et panna ukrainlased … jõudusid riigi lõunaosast välja tõmbama,” ütles ta. „Kuid kogu strateegiline tegevus toimub lõunas. See on see, mis venelastele korda läheb. Nad hoolivad Krimmi kaitsmisest. Nad hoolivad maismaateede kaitsmisest, hoolivad juurdepääsust Mustale merele.”

Kuid Putin loodab ka aega võita, lootes, et Lääne toetus Ukrainale mõraneb. Ja Luhanski oblasti võtmine saadaks kahtlemata võimsa sõnumi, et tema armee on võidukas, samal ajal kui Ukraina väed on riigi lõunaosas nähtavalt hädas.

Ukraina valitsust nõustava mittetulundusühingu Atlandi-ülene Dialoogikeskus president Maksõm Skrõptšenko väljendas kartust Venemaa võidu pärast Luhanski oblastis, kuigi ta on Ukraina kaitses kindel.
„Moskva püüab panna meie lääneliitu ümber mõtlema oma lähenemisviisi Ukrainale üha rohkemate relvade andmisel,” ütles ta. „Aga siiski ma ei usu, et me näeme varsti mingit Venemaa edasiminekut, sest neil sai inimressurss otsa.”