Ajal, kui tuhanded Wagneri sõdurid saabuvad Valgevenesse, on naaberriigid Poola ja Leedu näiliselt kasutanud erinevaid lähenemisviise, et ohjeldada seda, mida ametnikud järjest enam ohuna nimetavad.
„Wagneri grupeering on suurem kui Leedu armee. Nad tulid Valgevenesse eesmärgiga. Ja nad on liiga kallid, et seal vilja koristada. Nad ei aita vilja koristada. Lukašenka tahab neid kasutada,” ütles Poola siseministeeriumi esindaja Maciej Wąsik esmaspäeval Poola raadiole, vahendab lrt.lt.
Jevgeni Prigožini juhitud, kuid Kremli toetatud Wagneri palgasõdurite grupeering saatis Ukrainas lahingusse kümneid tuhandeid sõdureid. Moskvaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt on grupeeringu riismed pärast lühiajalist mässu Venemaal liikunud Valgevenesse.
„See on Poolale ja teistele naabritele ohtlik stsenaarium. Me ei tea, mis see stsenaarium on, seega peame seda protsessi väga tähelepanelikult jälgima,” ütles Wąsik uudisteagentuurile ELTA.
Aktivistid ja jälgimisrühmad on teatanud enam kui 5000 Wagneri palgasõdurist, kes on viimastel nädalatel Valgevene keskosas asuvasse baasi jõudnud. Võrdluseks, Leedu relvajõududes on üle 11 000 elukutselise sõduri ja tuhanded ajateenijad. Üle 5600 sõjaväelase on ka Vabatahtlikus Riigikaitseväes (KASP).
Esmaspäeval kinnitas ka Leedu president Gitanas Nauseda, et Wagneri grupeering kujutab endast tõsist ohtu, „isegi kui peamised stsenaariumid võivad olla erinevad või isegi kui meid pannakse uskuma, et stsenaariumid on erinevad ja et Wagneri grupeering võib suunduda Aafrikasse või mõnda teise kohta”.
„On liiga ahvatlev mitte kasutada oma kohalolekut siin, meie piiri lähedal, mitmesugusteks provokatsioonideks,” ütles Nausėda esmaspäeval Valgevene piiri lähedal Medininkais ajakirjanikele. „Seetõttu arvan, et oht on tõsine.”
Grupeering on varem tegutsenud Aafrikas ja Lähis-Idas, et toetada erinevaid režiime, kus nad kindlustasid ka kaevandusi ja muid tulusaid tehinguid.
Eelmisel nädalal ütles Prigožin, et Wagner jätkab tegevust Aafrikas ja Valgevenes. Wagner jääb „aktiivseks Aafrikas ja Valgevene koolituskeskustes”, ütles ta BBC teatel Telegrami postitatud helisõnumis.
Nüüd on Wagnerit nähtud väidetavalt erinevaid Valgevene sõjaväe- ja piiriüksuseid treenimas, selgub riigimeedias avaldatud videokaadritest.
Poola saatis hiljuti piirile täiendavad sõjaväeüksused. Leedu aga ütles, et ei näe vajadust eeskuju järgida, sest riigi lahinguüksused, aga ka mõned Ameerika ja NATO väed on juba paigutatud Valgevene piiri lähedale.
Kriitikud väidavad, et Varssavi sammud võivad olla rohkem seotud Poola eelseisvate valimistega, kuna valitsus püüab end näidata olukorra kontrollijana.
Leedu parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni (NSGK) esimees Laurynas Kasčiūnas seostas Poola ametnike avaldusi samuti riigi eelseisvate parlamendivalimistega.
„Veel üks asi, ärge unustage, Poola valmistub valimisteks. Järeldused võite ise teha,” ütles ta.
Kasčiūnas ütles, et praegune Wagneri palgasõdurite arv Valgevenes „ei kujuta endast reaalset sõjalist ohtu”.
„See on täiendav riskitegur, see sõltub edasistest stsenaariumidest, kuidas nad relvastatakse ja nende mandaadist tegutseda,” ütles ta esmaspäeval ja lisas, et hübriidohu stsenaariume „arutatakse ja selleks on valmistutud”.
Leedu armee endine eriüksuslane Aurimas Navys ütles, et riik peaks valmistuma enamaks kui ainult Wagneri vägede jaoks.
„Me ei peaks rääkima palgasõduritest ja mitte Prigožinist, vaid Venemaast üldiselt ja sellest, mida Venemaa saab teha,” ütles ta eelmisel nädalal väljaandele LRT. „Valgevenes on umbes seitse kuni üheksa tuhat Vene regulaarväelast, aga ka mõned eriüksuslased.”
„Me ei tea, kui palju eriteenistuse agente, kui palju on provokaatoreid, kui palju valgevenelasi võib liituda, seega on need arvud – sada, tuhat, võib-olla 10 000 – murettekitavad,” lisas ta.
Varem on Leedu ja Poola ametiisikud öelnud, et nende riigid oleksid tõsiste piiriintsidentide korral valmis Valgevenega piiri sulgema.
„Kui olukord halveneb, oleks vaja regionaalset lahendust ja me oleme selleks valmis,” ütles Leedu siseminister Arnoldas Abramavičius esmaspäeval. „Aga täna pole vaja sellest rääkida,” lisas ta.
Ukraina sõjaväele ja kodanikuühiskonnale abi suunava Blue/Yellow valitsusvälise organisatsiooni juht Jonas Ohmanas ütles aga, et riik peaks piiri sulgema ja selle mineerima.
„Me peaksime tegema nagu Ukraina – sulgema ja mineerima piiri,” ütles Ohmanas eelmisel nädalal LRT raadiole. „Oleme sõja lävel.”
Ohmanas on olnud otsekohene Leedu kaitsepoliitika kriitik, tuginedes sellele, mida ta on näinud Ukrainas ja selle Donbassi piirkonnas töötades alates 2014. aastast.
„Olen sügavalt nördinud lähenemisviisi „vaatame, kaalume” pärast,” ütles ta ja lisas, et „valitsus vaikib”.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles eelmisel nädalal, et enam kui 100 palgasõdurit lähenes Suwalki koridorile, Poola ja Leedu vahelisele maalõigule, mida ääristavad Valgevene ja Venemaa Baltikumi eksklaav Kaliningrad.
NATO ja Balti ametnikud kardavad, et piirkond võib olla Venemaa või Valgevene rünnaku korral haavatav.
