Wagneri sõjalise grupeeringu juht Jevgeni Prigožin alustas juuni lõpus Venemaal relvastatud mässu ja nõudis riigi sõjaväelise juhtkonna vahetamist. Läänes loodeti, et Venemaa sisekriis nõrgendab Venemaa tegutsemisvõimet sõjarindel, kuid seni on Ukraina saavutused ülestõusu järgsel perioodil olnud kesised.
Lahingud käivad praegu nii Ukraina ida- kui lõunaosas. Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar ütles, et operatsioonid jätkuvad Bahmuti piirkonnas, Donetski ja Zaporižja oblastite piiril ning Zaporižja oblasti lääneosas, vahendab Yle.
Eelmisel nädalal teatasid mitmed sõjablogijad, et Ukraina väed ületasid juuni alguses tugevalt üleujutatud Dnepri jõe ja kindlustasid jõe lõunakaldal positsioone. Nädalavahetusel nõustus blogijate seisukohaga ka Briti kaitseministeerium.
Hinnanguliselt on Ukraina vabastanud Dnepri lõunakaldal asuva Datši küla. Küla asub eelmisel aastal Ukraina poolt vabastatud Hersoni linna ja Venemaa poolt purustatud Antonovski silla vahetus läheduses.
Väidetavalt soovib Ukraina luua sillapea Hersoni ja Datši vahel, et viia rohkem varustust üle jõe ja jätkata edasiliikumist Krimmi poolsaare poole.
Ukraina relvajõudude Lõuna sõjaväeringkonna pressiesindaja Natalija Humenjuk ütles eelmisel nädalal Hersoni oblastis toimunud elavat tegevust kommenteerides lihtsalt, et olukord on keeruline.
Venemaa Hersoni oblasti nukurežiimi juht Vladimir Saldo väitis esmaspäeval Vene uudisteagentuurile TASS, et kõik Ukraina katsed ületada Dnepri jõge on luhtunud. Sõda pingsalt jälgivad blogijad on aga Saldo väiteid korduvalt eitanud ning öelnud, et Ukrainal on õnnestunud oma positsioone jõe lõunakaldal tugevdada.
Juuni alguses oli Hersoni oblastit läbiv Dnepri jõgi pärast Kahhovka tammi kokkuvarisemist tugevalt üle ujutatud. Tammi kokkuvarisemine hävitas Ukraina jaoks veel ühe mugava koha Dnepri ületamiseks. Nüüd ütleb Ukraina Nova Kahhovka linnapea Volodõmõr Kovalenko, et Vene väed on läinud kuul üleujutatud linnas tagasi.
Väidetavalt on Venemaa hõivanud hooned linna peatänaval, mis kulgeb mööda Dnepri jõe kallast. Kovalenko sõnul on Venemaa ehitanud hoonete ülemistele korrustele raskekuulipildujate laskepunktid. Tema sõnul tulistavad venelased linnast regulaarselt jõe põhjakaldal asuvaid Vesele ja Kozatske asulaid.
Vaenlane pole Nova Kahhovka linnast lahkunud. Tegelikkuses on olukord täiesti vastupidine, kuna vaenlasi on praegu palju rohkem kui varem, jätkab Kovalenko.
Rootsi riigikaitse kõrgkooli sõjalise strateegia õppejõu Joakim Paasikivi sõnul ei ole Hersoni oblastist veel tulnud infot, et Ukraina oleks seal laiemat rünnakut alustanud. Kuid isegi väikesed liikumised sunnivad Venemaad pidevalt hindama, millisele rindele oma jõud suunata.
Zaporižja oblastis on Ukraina vasturünnak viimase nädala jooksul vaikselt edenenud. Ukraina kaitseministri asetäitja ütles esmaspäeval, et eelmisel nädalal õnnestus Ukrainal suurendada vastupealetungi käigus vabanenud alasid 37 ruutkilomeetri võrra. Tema sõnul on neid lõunas Zaporižja oblastis vabastatud 28 ruutkilomeetrit.
Paasikivi sõnul pole Ukraina vastupealetung sugugi läbi kukkunud, isegi kui see kulgeb aeglaselt.
Endiselt on märke, et Ukraina liigub pidevalt edasi. Lõuna pool tekitavad Ukrainale probleeme Venemaa miiniväljad, mis on kõigi juhistega võrreldes ülepaisutatud.
Soome Aleksandri instituudi külalisteadur Ilmari Käihkö leiab, et vasturünnak kujuneb Ukraina jaoks korralikuks proovikiviks, kuna tal puudub Ukrainas õhuülekaal.
Algselt oli vale eeldada, et Ukraina marsib lihtsalt otse läbi Venemaa kaitseliinide, ütleb Käihkö.
Paasikivi sõnul pandi lääneriikides vasturünnakule liiga suuri ootusi. Sõjaväeringkondades ja lääneriikide juhtide seas pole olukord kindlasti sellise üllatusena tulnud, nendib Paasikivi.
Briti kaitseministeeriumi hinnangul on Venemaa saavutanud mõningast edu miinide ja rünnakutega Ukraina sõjatehnikale. Samas väidavad Briti luureallikad, et regioonis kannatavad Vene väed endiselt ülekoormatud üksuste ja suurtükiväe laskemoona puudumise käes.
Paasikivi sõnul on Ukraina kõigele vaatamata suutnud paaris kohas venelaste esimesest kaitseliinist läbi murda. Samuti näeb Paasikivi endiselt võimalust, et ühel hetkel saavutab Ukraina suure läbimurde, võimaldades edeneda nii tulejõu, mobiilsuse kui ka Lääne tankide pakutava kaitse toel.
Praegu käivad ägedaimad lahingud Donetski oblastis Bahmuti ümber.
Eelmisel nädalal teatas Ukraina, et vabastas oblastis üheksa ruutkilomeetri suuruse ala. Mitmed avalikud luureallikad osutavad Kurdiumivka piirkonnale Bahmutist lõuna pool.
Ukraina komandör Denõs Jaroslavski ütles eelmisel nädalal, et Ukraina töötab Bahmuti lõunaosas asuva Klištšijivka küla ja Bahmuti põhjaosas asuva Berhivka küla vabastamise nimel. Jaroslavski sõnul võimaldaks külade vabastamine Vene väed Bahmuti linnas sisse piirata.
Paasikivi sõnul on piirkonnas üritanud rünnata ka Venemaa, kuid Vene vägede edu on seni olnud väga piiratud. Samas ei taha ta hinnata, kellel on praegu sõjas ülekaal.
Peaasi, et Ukrainal oleks initsiatiiv ja otsustusõigus igas piirkonnas, kus lahingud toimuvad, märgib Paasikivi.
Paasikivi sõnul võib arvata, et ründav osapool kannab suuremaid kaotusi, kuid suurimaid isikkoosseisu kaotusi põhjustab ikkagi suurtükituli, mitte jalavägi või miinid. Seni on Ukraina püüdnud piirata Venemaa suurtükitule efektiivsust.
Ukraina relvajõudude Ida sõjaväeringkonna pressiesindaja Serhi Tšerevatõi sõnul koondab Venemaa praegu Donetski ja Luhanski oblastis Kupjanski ja Lõmani vahelisele alale tohutul hulgal vägesid. Tšerevatõ sõnul on Venemaa idarindele koondanud 180 000 sõdurit, kellest 120 000 asuvad eelnimetatud Kupjanski ja Lõmani vahelisel alal.
Tšerevatõi sõnul suunab Venemaa suurema osa oma suurtükitulest kõnealusesse piirkonda. Ta ei võtnud seisukohta, kas Venemaa võib-olla alustab piirkonnas oma suurt pealetungi, et tõmmata Ukraina tähelepanu mõneks ajaks oma eesmärkidelt eemale.
Wagneri liidri Prigožini poolt kritiseeritud ja pikka aega avalikkuse tähelepanu alt eemal olnud Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles esmaspäeval, et mäss ei mõjutanud Venemaa tegevust Ukrainas.
Paasikivi sõnul on lühiajalise mässu tagajärjed kaduvväikesed.
Wagneri väed olid juba kontrolli Bahmuti üle Vene armeele üle andnud ja taandusid oma laagritesse. Isegi kui osa neist ühel hetkel rindele naaseb, pole nende arv eriti suur, hindab Paasikivi.
Ilmari Käihkö sõnul pole mässu kõik võimalikud tagajärjed veel teada.
Kui Venemaa hakkab oma sõjalist juhtkonda puhastama, võivad sellel olla lühi- või pikaajalised tagajärjed. Samuti ei tea me, mis saab Prigožini ettevõttest Concord, mis on seni korraldanud Venemaa toiduvarusid. Kui see kiiresti kaob, mõjutab see Venemaa logistikat, hindab Käihkö.
Paasikivi sõnul on Ukrainal nüüd oktoobrini aega, et saavutada otsustav läbimurre ja muuta sõda Venemaale katsumuseks, enne kui ilmastikuolud taas nõrgendavad tingimusi rünnaku jätkamiseks.
Kui Ukrainal õnnestub lõunas edasi liikuda ja Venemaa maismaaühendus Krimmiga ära lõigata, võib see sundida Venemaad läbirääkimistele, et leppida kokku teiste Ukraina piirkondade saatuses. Kui Venemaa kaotab Krimmi Ukrainale, toob see paratamatult kaasa võimuvahetuse Venemaal, mistõttu on tulemust väga raske ennustada, hindab Paasikivi.
Teine variant on Paasikivi sõnul see, et Ukraina kannab vasturünnakuga nii suuri kaotusi, et ei suuda vasturünnakuid enam jätkata. Sel juhul peab Lääs valmistuma pikaks sõjaks.
Igal juhul on Paasikivi sõnul kindel, et lahingud Ukrainas tänavu ei lõpe.
