USA meedia avab tagamaid, miks on Ühendriigid vastu lennukite F-16 tarnimisele Ukrainasse. Nimelt on selgunud, et nende lennukitega koos läheb kaasa USA tugipersonal ja nõnda saavad ameeriklastest sõjas õiguspärased sihtmärgid. USA on aga otsustanud, et oma kodanike verd Ukrainas valama ei hakata.
Riigid, kes tarnivad Kiievile neljanda põlvkonna hävitajaid nagu F-16, peavad tõenäoliselt saatma ka tugipersonali või sõjaväelasi, kellel on kõrgetasemeliste lennukite hooldamise kogemus, ütles väljaandele Newsweek endine USA küberväejuhatuse ülema asetäitja, erukindral Charlie “Tuna” Moore.
Põhikoolitus hõlmab mõningaid õhusõidukite hooldamise aspekte, kuid avioonika ja hüdraulikasüsteemide hooldus on hoopis teine lugu, ütles Moore, kes on praegu Nashville’i Vanderbilti ülikooli külalisprofessor.
Kiiev on korduvalt taotlenud oma lääneliitlastelt hävitajaid ja F-16 on saanud eelistatud variandiks. Reaktiivlennukid oleks praegu nõukogudeaegseid lennukeid kasutava Ukraina jaoks märkimisväärne võimekuse tõstmine.
Paljud riigid, sealhulgas USA on lubanud toetada Ukraina pilootide väljaõpet F-16 lennukitel. See koolitus on juba alanud, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg eelmisel kuul.
Ükski liitlastest pole veel nõustunud Ukrainat lennukitega varustama, kuid see, mida kunagi peeti „punaseks jooneks”, tundub nüüd üha tõenäolisem. Lääne ametnikud ja analüütikud on öelnud, et F-16 andmine tähistaks pikaajalist pühendumist Ukraina õhujõududele, ent Kiievi sõjaväele täiesti uute süsteemide saatmisega kaasnevad mitmed komplikatsioonid.
Üks neist komplikatsioonidest seisneb selles, et lennukid F-16 vajaksid erinevalt Nõukogude lennukitest, mida Ukraina hajutatud asukohtadest opereerib, tsentraliseeritud baase, mis muutuksid Venemaa rünnakute jaoks atraktiivseteks sihtmärkideks.
Nendes baasides vajab Ukraina tõenäoliselt vähemalt esialgse perioodi jooksul Lääne või NATO tugipersonali, et viia läbi kõige keerukamat hooldust, ütles Moore.
„Ukrainas peavad seda ülesannet täitma inimesed riikidest, kus need lennukid lendavad – kas Ameerika Ühendriigid või NATO riigid, mis võivad neid anda – olgu selleks siis tugipersonal või sõjaväelased,” lisas Moore.
„Ja see tekitab suurt, suurt muret,” märkis Moore.
Kui baasidesse lähevad reaktiivlennukeid andvate riikide kodanikud, muutuvad nad „Venemaa jaoks väga-väga huvitavaks sihtmärgiks ja need asukohad saaksid vastavalt relvakonfliktide seadustele õiguspärasteks sõjalisteks sihtmärkideks”, ütles Moore.
Eksperdid arvavad, et Ukraina kogenud spetsialistide väljaõpe F-16 lennukitel võiks lõpule jõuda kuude jooksul ning on erinevaid hinnanguid selle kohta, kui kaua kulub Kiievi pilootidel, et mitte ainult reaktiivlennukite juhtimine, vaid ka nende tõhus kasutamine selgeks saada.
Arutelu käib ka selle üle, kui kaasatud peaksid Lääne spetsialistid olema. Ühendkuningriigi kuninglike õhujõudude endine kõrgem komandör, lennumarssal Greg Bagwell ütles Newsweekile, et kahtleb USA või NATO sõjaväelaste saatmises Ukrainasse.
„Kaasaegne tehnoloogia võimaldab tõrkediagnostikat ja -parandusi kaugjuhtimisega lubada, seega pole vaja kohapeal abistada,” ütles Bagwell. „Kasutusjuhendid on digitaalsed ja neist on lihtne aru saada,” lisas ta, kuigi võib olla inimesi, kellel on F-16 hooldamise kohta õiged teadmised, kes vabatahtlikult oma teenuseid pakuvad.
Ukraina õhujõud uuendasid neljapäeval oma F-16 üleskutset pärast Venemaa tiibrakettide rünnakuid läänepoolsele Lvivi linnale.
Ukraina õhutõrje tulistas Mustalt merelt välja lastud kümnest raketist seitse alla.
„Hävituslennukid suudavad rakette kinni pidada,” ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja neljapäeval kodumaisele meediale. „Mõned raketid püüdsid kinni hävitajad, kuid see on väga väike osa. F-16 saaks sellega hakkama.”
