Kui suur sõda käib 17. kuud, on Venemaa välja toonud oma odavad ründedroonid ZALA Lancet, mis külvavad hävingut Ukraina ridades ja mille vastu on raske midagi ette võtta.

Kahe nelja tiivakomplektiga nelinurkne halli värvi torujas Lanceti droon on Ukraina sõdurite sõnul viimastel kuudel olnud Ukraina rindel üha suurem oht, vahendab Reuters.

Venemeelsete sotsiaalmeedia kanalite viimase kuu jooksul postitatud videotes näivad olevat Lanceti droonid, mis kahjustavad või hävitavad Ukraina väärtuslikku lääneriikide annetatud varustust nagu Leopard 2 tankid ja Caesari iseliikuvad haubitsad.

Ukraina sõjaväelased neljast erinevast suurtükimeeskonnast nimetasid Reutersiga vesteldes Lancet’eid üheks peamiseks ohuks, millega nad lahinguväljal silmitsi seisavad.

Mitmed sõdurid ütlesid, et nende droonide kasutamise sagedus on viimastel kuudel suurenenud.

„Varem, kevadel, ei kasutanud nad Lencet’eid nii sageli kui praegu,” ütles Reutersile Avdiivka lähedal Donetski oblasti rindel 35-aastane suurtükiväelane Bohdan, kes kasutab hüüdnime Dokina.

Venemaa kaitseministeerium on julgustanud Lancet’ite tootmist suurendama, kuna see on odav viis Ukrainale vasturünnakuks antud kõrge väärtusega Lääne varustuse tabamiseks, ütles Ameerika Ühendriikide uue julgeoleku keskuse vanemteadur Samuel Bendett.

Bendett ütles, et avalikult kättesaadavate Venemaa andmete kohaselt maksab Lanceti droon ligikaudu 3 miljonit rubla (umbes 35 000 dollarit).

Võrdluseks: analüütikute hinnangul maksab üks Venemaa kasutatav rakett S-300 vähemalt mitusada tuhat dollarit. Leopard 2 tank on väärt mitu miljonit dollarit.

Kuna Lancet on ühekordselt kasutatav seade, mis hävineb kokkupõrkel, ütles Bendett, et see on efektiivne ainult siis, kui hinnad jäävad kümnetesse tuhandetesse dollaritesse drooni kohta.

Ukraina on samuti välja töötanud võimalused droonide jaoks – tuntud ka kui mehitamata õhusõidukid –, mis on kuluefektiivne viis Venemaa sihtmärkide tabamiseks.

Ründedroonid võivad saata kasulikku lasti oma sihtmärgi tabamiseks või olla ühekordseks kasutamiseks mõeldud „uitav moon”, kus nad on lõhkeainetega rihmaga kinnitatud ja ise sihtmärki tabavad.

Bendett ütles, et Venemaa sõjakommentaatorite seas valitseb kurbus suure hulga Ukraina videote pärast, mis näitavad edukaid droonilööke, ning et Venemaa kaitsesektor soovib nüüd luua konkureeriva narratiivi.

Näib, et Venemaa kopeerib mõnda Ukraina varasemat taktikat, näiteks meelitab kõrge väärtusega sihtmärke rohkem paljastatud positsioonidele, enne kui tabab neid uitava laskemoonaga, ütles Bendett.

Ukraina kaitseministri nõunik Juri Sak tunnistas, et Lencet’ite sagenev kasutamine Venemaa poolt põhjustab probleeme.

„Iga päev tulistame alla vähemalt ühe või kaks neist Lancet’itest … kuid kahjuks ei saa neid 100 protsenti alla tulistada,” ütles ta.

Sak ütles, et Lancet kannab suhteliselt väikest plahvatusohtlikku lasti, mis ulatub 1,5–5 kg. Vaatamata sellele, et Lancet on vähem võimas kui suurtükimürsk või enamik rakette, näib see siiski olevat võimeline tekitama märkimisväärset kahju.

Lanceti droone lennutab reaalajas piloot. Sak ütles, et see eristab seda Iraanis toodetud droonist Shahed-136, mida Venemaa on ka Ukraina sihtmärkide tabamiseks palju kasutanud, sest Shahed lendab eelprogrammeeritud sihtkohta ja seda ei saa õhus olles juhtida.

Uusim Lanceti mudel Lancet 3 suudab lennata kuni 50 km, mis muudab selle võimeliseks tabama sihtmärke sügaval Ukraina liinide taga, välja arvatud teised Venemaa kamikaze-droonid peale Shahedi, ütles Bendett.

Lanceti võime „uidata” ja seejärel sihtmärki taga ajada muudab selle ohuks väärtuslikele seadmetele nagu tankid, iseliikuvad suurtükid ja raketiheitesüsteemid.

Üks Ukraina enim ohustatud sõidukeid on BM-21 Grad, suur nõukogudeaegne veoautodele paigaldatav raketiheitja, mis suudab tulistada kuni 40 raketist koosnevat tulva laias piirkonnas.

Selle tulejõud muudab selle Lanceti droonide jaoks esmatähtsaks sihtmärgiks ning eelmisel nädalal ilmus Venemaa sotsiaalmeedia kanalitesse video, mis näitas, kuidas Lancet tabas Gradi. Reuters ei suutnud kaadrit iseseisvalt kontrollida.

Avdiivka lähedal asunud kanderaketi Grad meeskonnaliige, kes tutvustas end hüüdnimega Voron, jutustas, et mai alguses oleks tema raketiheitja äärepealt Lancetiga pihta saanud.

Olles tulistanud Vene sihtmärki, ütles Voron, et tema Gradi võttis kohe sihikule Venemaa rakett S-300, mis lendas umbes 150 meetrit mööda. Seejärel ilmus aga taevasse droon Lancet, mis jälitas Ukraina raketisüsteemi.

„Otsustasime põgeneda… Umbes 50 meetri pärast kukkus see minust paremale. Jumal tänatud, et see meid ei tabanud,” rääkis 27-aastane mees.

Droonid nagu Lancet, mis lendavad madalal ja aeglaselt, kipuvad segama traditsioonilisi õhutõrjesüsteeme, mis on ehitatud nii, et need tabavad kiiresti liikuvaid ja suurema soojussignaaliga sihtmärke.

Kaitseministeeriumi ametnik Sak ütles, et võrgud või metallpuurid võivad aidata kahjusid piirata, kuid parimad kaitsevahendid on radariga varustatud automatiseeritud droonitõrjerelvad ja elektroonilised sõjapidamise süsteemid.

Sak ütles, et Ukraina vajab oma liitlastelt palju rohkem selliseid süsteeme.

Ilma selliste süsteemideta on Ukraina sõdurid sageli sunnitud proovima Lancet’eid käsirelvadest alla tulistada. „See lendab kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, nii et selle käsirelvadega alla laskmine pole lihtne väljakutse,” ütles Sak.