Olles hädas murettekitava suurtükiväe laskemoona nappuse, aeglase vasturünnaku ja Kiievi üha meeleheitlikumate üleskutsetega lisavarustuse saamiseks, peab USA Joe Bideni valitsus tegema lähiajal otsuse, kas varustada Ukrainat vastuoluliste kobarpommidega.

„Oleme DPICM-ile mõelnud juba pikka aega,” ütles USA staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley reedel riiklikus pressiklubis, viidates mitmeotstarbelisele täiustatud lahingmoonale. „Jah, loomulikult on käimas otsustusprotsess.”

USA kõrgemad valitsus- ja kaitseametnikud on viimastel nädalatel ühendust võtnud parlamendi ja liitlastega, kes on pikka aega olnud kobarmoona kasutamise vastu, et väita, et seda on Ukraina lahinguväljal vaja, ja anda kinnitust selle kohta, kuidas seda kasutatakse. Vestlustega kursis olevate inimeste sõnul helistas riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Jon Finer seadusandjatele, et hinnata suhtumist, kuigi öeldi, et lõplikku otsust pole veel tehtud.

Ameerika Ühendriigid jõudsid mõne kuu eest järeldusele, et kobarrelvad võivad olla tõhus vahend edasitungivate Vene vägede ja Wagneri grupi palgasõdurite vastu, vastavalt jaanuarikuise luurehinnangule, mis kuulus Washington Postini jõudnud salastatud dokumentide hulka. Hinnang anti jõhkra kuudepikkuse lahingu ajal Ukraina idaosas asuva Bahmuti linna pärast.

Ukraina väed leidsid, et venelased kaldusid enne rünnakut massiliselt kogunema, muutes nad haavatavaks kobarlahingumoona – mürskude suhtes, mis sisaldavad kümneid või isegi sadu väiksemaid pomme, mis on hajutatud teatud piirkonnas. Relvad „tõenäoliselt suurendaksid [Ukraina sõjaväe] tõhusust rünnakulainete vastu, kuna üks kobarlahingumoon on sama surmav kui 10 155 mm suurtükimürsku jalaväe rühmade vastu,” oli kirjas ülisalajases dokumendis, viidates haubitsatest lastavale laskemoonale, mida Ühendriigid on Ukrainale andnud ja millest on praegu puudus.

Tol ajal oli president Biden selle vastu. „Meie enda poliitika kohaselt on meil mure seda tüüpi laskemoona kasutamise pärast,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby detsembris vastuseks küsimustele Kiievi relvataotluste kohta.

Valge Maja vaatab praegu oma seisukohta üle, väidavad mitmed anonüümsust palunud USA ametnikud. „Oleme alati öelnud, et meie julgeolekuabi areneb vastavalt lahinguvälja tingimuste arenemisele ja see on jätkuvalt nii,” ütles üks ametnik. „Viimastel nädalatel oleme näinud kasvavat vajadust kobarlahingumoona järele, mis võiks aidata lahendada laskemoona puudust, millega [Ukraina] muidu silmitsi seisab.”

Teine ametnik ütles, et välisministeerium oli pikka aega olnud kobarpommide kasutamise vastu, kuid välisminister Antony Blinken on oma vastuväited tagasi võtnud, kui Pentagon ootab Bideni lõplikku otsust.

Valitsuse ülejäänud mure on keskendunud selle sammu mõjule, eriti liitlaste seas, kui ka kobarlahingumoona sõjalisele tõhususele Ukraina lahinguväljal ja pikaajalisele ohule, mida need võivad kujutada tsiviilelanikele.

„Meie sõjalised analüütikud on kinnitanud, et DPICM-id oleksid eriti kasulikud Venemaa kindlustatud positsioonide vastu,” ütles Venemaale ja Ukrainale keskenduv kaitseministri asetäitja Laura Cooper eelmisel nädalal toimunud parlamendi istungil seadusandjatele. „Põhjus, miks te pole selle võimekuse puhul edasiminekut näinud, on seotud nii parlamendi kehtivate piirangutega DPICM-ide jagamisele kui ka murega liitlaste ühtsuse pärast,” lisas Cooper.

USA parlament on aastaid lisanud oma eelarvekinnitustesse moratooriumi selliste relvade ekspordile, kuigi on sätteid, mis võimaldavad presidendil keelust loobuda. President Donald Trump tühistas sätte, mille kohaselt plahvatamata pommide ehk nn dud’ide määr ei tohi ületada 1 protsenti.

Ameerika Ühendriigid on üks peaaegu neljast tosinast riigist – sealhulgas käputäis teisi NATO liikmesriike, aga ka Venemaa, Hiina ja Ukraina –, mis hoiavad alles kobarpommide varusid ja on keeldunud ühinemast enam kui 120 muu riigiga, kes on allkirjastanud rahvusvahelise konventsiooni nende kasutamise, üleandmise või tootmise kohta.

Need relvad, mida saab kohale toimetada suurtükimürskude, rakettide, pommide ja tiibrakettidega, plahvatavad õhus sihtmärgi kohal, vabastades sadade meetrite ulatuses väiksemaid lõhkekehasid.

Inimõigusorganisatsioonid ja teised valitsused on tunnistanud nende kasutamise oma olemuselt ebainimlikuks ja valimatuks, dokumenteerides, mil määral on need relvad sandistanud ja tapnud tuhandeid tsiviilisikuid kogu maailmas, eriti nende kalduvuse tõttu paisata lõhkemata lõhkekehi mööda maad laiali. Need lõhkelaengud võivad plahvatada veel kaua pärast sõjalise konflikti lõppu.

Tsiviilelanikke on sandistanud kobarpommid sellistes kohtades nagu Vietnam ja Laos aastakümneid pärast nende kasutamist, rõhutades nende püsivat kahju. Kriitikud ütlevad, et nende kasutamine selles konfliktis muudab tõenäoliseks, et viimane ukrainlane, kes hukkus sõja ajal lastud pommi tagajärjel, pole veel sündinud.

„Nad ei vali ohvrit ja kahjustavad tsiviilelanikke,” ütles Human Rights Watchi Washingtoni juht Sarah Yager. „Räägime ka globaalse kobarmoona kasutamise vastu kehtestatud normi rikkumisest, vähemalt nende riikide puhul, kes usuvad humaansusesse isegi sõja ajal.”

Mittetulundusühingu Landmine and Cluster Munition Monitor andmetel on USA neid relvi kasutanud mitmes varasemas konfliktis, sealhulgas Kagu-Aasias 1960. ja 1970. aastatel ning Iraagis 2003. aastal. Saudi Araabia kasutas 2009. aastal Jeemenis USA-st tarnitud kobarmoona, teatas rühm.

Ukraina vägesid endid võib ohustada nende relvade kasutamine. 1993. aasta USA valitsuse aruandes on kirjeldatud üksikasjalikult, kuidas Ameerika enda sõjaväelased hukkusid hooletult kasutatud kobarmoona tõttu, ning see peatas USA lahingutegevuse, kuna sõjaväelasid kartsid plahvatusi.

„Need dud’id on ohtlikud, kuna need plahvatavad nii kergesti, muutes need ohuks kõigile, kes sisenevad piirkonda, kus neid on kasutatud,” ütles Amnesty Internationali vanemkriisinõunik ja endine õhujõudude pommitehnik Brian Castner. „See on nagu juhuslike röövlõksude hajutamine üle lahinguvälja.”

Kaitseministeerium ei ole kinnitanud, kas USA toodab ikka veel kobarlahingumoona ning on ebaselge, mis on tema arsenalis Ukraina varustamiseks saadaval. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemnõunik Mark Cancian ütles, et paljud neist on kasutusest kõrvaldatud ja muus kasutuses, näiteks väljaõppeks.

USA ametnike sõnul on nii Moskva kui ka vähemal määral Kiiev kasutanud Ukrainas kobarlahingumoona pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini sissetungi. Nad väidavad, et Ameerikas toodetud kobarlahingumoona veaprotsent on palju väiksem kui teistes riikides toodetutel. Kuid hinnangud DPICM-ide dud’ide määra kohta erinevad oluliselt; kaitseministeerium hindas kunagi teatud USA kobarlahingumoona puhul 14-protsendilist dud’ide määra. Kriitikud ütlevad, et Pentagon ei ole esitanud usaldusväärseid värskeid andmeid.

„Kahjuks on Ukrainas palju piirkondi, mis on juba tugevalt mineeritud või millel on plahvatamata laskemoona,” ütles üks USA ametnik, lisades, et USA jätkab abi osutamist selle eemaldamisel, „olenemata sellest, kas me tarnime kobarlahingumoona ise.”

Kuna valitsus on oma seisukohad esitanud ja sõda venib teist aastat, on paljud USA liitlased valmis esitama vaid sümboolseid vastuväiteid, kuigi nii Hispaania kui ka Saksamaa on väidetavalt tugevamalt vastu, väidavad Euroopa ametnikud ja teised, kes on asjaga kursis.

Washingtonis on paljud vabariiklastest seadusandjad kobarmoona saatmist pikka aega propageerinud ning selle kasutamine on suurendanud parteiülest toetust.

USA parlamendi esindajatekoja relvajõudude komisjoni demokraatide kõrgeim esindaja Adam Smith on öelnud, et on valmis seda küsimust arutama, öeldes eelmisel kuul välissuhete nõukogule, et kuigi ta ei poolda kobarmoona levitamist üle maailma … aga kui need relvad on abiks, siis ta arvab, et peaks seda kaaluma.

Kuid demokraadist armee veteran Jason Crow väljendas muret poliitika muutumise pärast ilma täiendava konsulteerimiseta.

„Kobarlahingumoona saatmine oleks muutus üsna pikaajalises poliitikas, millel on tagajärjed praegustele ja tulevastele lahinguväljadele. Ma ei võta seda kergelt. Seetõttu püüan saada rohkem teavet, et välja selgitada, mis see täpselt oleks,” ütles Crow, keda Pentagon eelmisel nädalal teavitas ja kes saatis neljapäeval kaitseminister Lloyd Austinile kirja, milles palus andmeid DPICM-i dud’ide määra kohta.

Kobarmoon on vaid üks paljudest relvadest, mida Ukraina on tungivalt nõudnud, kuna tema väed üritavad mitu nädalat tagasi käivitatud vastupealetungis läbi murda Venemaa hirmuäratavast mitmekihilisest kaitsest. USA ametnike väljendatud mure Ukraina operatsioonide aeglase alguse pärast on nüüdseks mitmekordistunud, kuna lahinguvälja edu on seiskunud.

Ukraina kõrgeim sõjaväelane kindral Valeri Zalužnõi väljendas sel nädalal Washington Postile antud intervjuus pettumust doonoritelt relvade tarnimise tempo ja Lääne toetajate väljendatud kasvavate murede pärast. „Ilma täieliku varustuseta pole need plaanid üldse teostatavad,” ütles Zalužnõi.

USA ametnikud ütlesid sel nädalal, et nad ei oodanud peatset otsust anda Ukrainale armee taktikalised raketisüsteemid (ATACMS), mille lennuulatus on ligi 300 kilomeetrit, mis on neli korda suurem kui USA praegu pakutaval laskemoonal. Lisaks murele selle pärast, et Kiiev kasutab rakette potentsiaalselt üle Venemaa piiri tulistamiseks, on USA kaitseministeeriumil Pentagonil neid piiratud kogus ja ollakse mures USA valmisoleku pärast.

Kuid suurim mure on USA ja liitlaste vähenevad laskemoona varud eelmisel suvel tarnitud raskete haubitsate ja muu täppissuurtükiväe jaoks. Doonorriigid tunnistavad, et Venemaa suuremate varude tõttu ei suuda nad toota piisavalt, et rahuldada Ukraina suurt nõudlust.