Kuigi Balti riigid näevad Soome liitumist NATO-ga kui garantiid oma julgeolekule, vaatab Soome rohkem Põhjamaade suunas ja on huvitatud rohkem enda kui teiste kaitsmisest.
Kolmapäeval Vilniuses lõppenud NATO tippkohtumisel ilmnes USA presidendi Joe Bideni praeguse Soome-visiidi varjatud pool, vahendab Iltalehti.
Võtmefraas on see, et täna neljapäeval peetakse Põhjamaade ja USA tippkohtumine, mida võõrustab Soome president Sauli Niinistö.
Soome tahab Põhjamaade tippkohtumisel rõhutada nii NATO-le kui ka USA-le kuulumist Põhjamaade blokki.
Sellel blokimõtlemisel on ka praktiline tähendus.
NATO otsustas Vilniuses kolm uut kaitseplaani. Need tuli koostada nii, et NATO-l oleks võime kiiresti võita Venemaa ründejõude kõikjal alliansi piiridel.
„See, kuidas NATO on seni tegutsenud, ei ole praegusele olukorrale sugugi lahendus,” ütles president Niinistö kolmapäeval Vilniuses.
Üks uutest kaitseplaanidest puudutab NATO põhja- ja arktilisi piirkondi. Teine plaan on tehtud Baltikumi ja Kesk-Euroopa jaoks. Kolmas kaitseplaan hõlmab alliansi lõunapoolseid piirkondi Mustal merel ja Vahemeres.
Soome kaitse plaanitakse integreerida NATO põhjapiirkonna kaitsesse ja Läänemere piirkonna kaitsesse. Seoses sellega uuendab NATO ka oma juhtimisstruktuuri.
Soome soovib, et Soome NATO kaitset juhitaks edaspidi USA idarannikult Norfolki peakorterist, mille alla kuuluvad NATO põhja- ja arktilised piirkonnad nagu Norra ja peagi ka Rootsi.
Praegu on aga Soome koht peamiselt Hollandis asuva Brunssumi staabi alluvuses, kust juhitakse Alpidest põhja pool asuva Euroopa kaitset, Läänemere piirkonda ja Baltikumi.
NATO uutes regionaalsetes kaitseplaanides tegutseks Lapimaa õhuvägi Norfolki all koos Norraga. See-eest on Lõuna-Soome vähemalt esialgu Brunssumi all, sest Norfolkil puudub armee staap.
Iltalehti Vilniusest saadud info kohaselt sooviksid Poola ja Balti riigid, et Soome seotaks üha enam Läänemere ja Balti regiooni kaitsega.
Siinkohal on hea meeles pidada, et lisaks sellele, et NATO on sõjaline liit, on tegemist ka poliitilise liiduga, milles liikmesriigid maksimeerivad oma huvi ja julgeolekut.
Soome on aga ammu tahtnud kuuluda rohkem Põhjamaade kui Balti riikide hulka. Tundub, et ka Soome ei taha end nii tugevalt Baltikumi kaitsega siduda, kui seda võidakse soovida.
Sellest annab konkreetselt tunnistust ka asjaolu, et Vilniuses otsustatud kõrgema valmisoleku väeüksused, 300 000 sõdurit keskenduvad Soome puhul eelkõige Soome enda territooriumi kaitsele.
Samuti on Soome positsioon NATO-s pigem vaoshoitud Põhjamaa ja mitte äkiline Balti riik.
Iltalehti info kohaselt ärritas näiteks Soome mõõdukas lähenemine Ukraina küsimusele Vilniuses baltlasi, kes on häälekalt nõudnud Ukrainale NATO liikmelisust.
Soome tegutsemisviis NATO-s on selline, kus teod räägivad enda eest. Sellest annab muuhulgas tunnistust see, et Põhjamaad kavatsevad koos – G7 riikide kiiluvees – ette valmistada omaenda uusi julgeolekukohustusi Ukraina ees.
President Niinistö saab neljapäeval NATO tähtsaimale riigile USA-le teada anda, et Soome on Põhjamaa, kui Helsingis toimub Põhjamaade ja USA ajalooline tippkohtumine.
