Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba hoiatas Euroopa liitlasi, et oleks „suitsidaalne” mitte võtta Ukrainat NATOsse pärast sõja lõppu Venemaaga.

Kuleba kommentaarid tulevad enne juuli keskel toimuvat NATO tippkohtumist, mil Kiievi liitumistaotlus on poliitiliselt kõige tundlikum arutelupunkt. Ukraina soovib saada kaitseliidult konkreetset lubadust oma NATO-püüdlustele, kuid mitmed liitlased väidavad, et tõsine arutelu Ukraina üle NATO-s saab toimuda alles pärast seda, kui Venemaa vägesid enam riigi territooriumil ei viibi, vahendab Politico.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles 22. juunil, et 11.-12. juulil Vilniuses peetaval NATO tippkohtumisel tuleks keskenduda Ukraina sõjalise võimsuse tugevdamisele, selle asemel et avada protsess Kiievi ühinemiseks Atlandi-ülese alliansiga.

„Pärast sõja lõppu on Euroopa jaoks enesetapp mitte võtta Ukrainat NATO-sse, sest see tähendab, et sõja võimalus jääb avatuks,” ütles Kuleba reedel, 30. juunil Kiievis antud intervjuus.

„Ainus viis sulgeda uks Venemaa agressioonile Euroopa ja Euro-Atlandi ruumi vastu tervikuna on võtta Ukraina NATO-sse, sest Venemaa ei julge seda kogemust enam korrata,” ütles Kuleba.

Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil on visioon, et Ukraina ühineb kiiresti nii NATO kui ka EL-iga, kui Kiiev on tõrjunud Venemaa presidendi Vladimir Putini sissetungi. Ukraina suursaadik NATO juures Natalia Galibarenko ütles juuni lõpus väljaandele Politico, et Kiiev soovib Vilniuse tippkohtumisel „mingit kutset – või vähemalt lubadust … meie liikmelisuse ajakava ja tingimuste kohta”.

Kuleba tõrjus intervjuus Saksamaad ja teisi sellise lubaduse vastaseid, hoiatades 2008. aasta Bukaresti NATO tippkohtumisega sarnase tulemuse eest, mil Berliin ja Pariis lükkasid tagasi Ukraina ja Gruusia NATO liikmelisuse.

„Ärge korrake viga, mille kantsler Merkel 2008. aastal Bukarestis tegi, kui ta oli ägedalt vastu Ukraina NATO liikmeks saamisele,” ütles ta.

„See otsus avas Putinile ukse Gruusiasse tungimiseks ja seejärel destabiliseerivate jõupingutuste jätkamiseks selles piirkonnas ning lõpuks Krimmi ebaseaduslikuks annekteerimiseks,” ütles Kuleba. „Sest kui Ukraina oleks võetud 2014. aastaks NATO-sse, poleks Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist olnud. See ei oleks sõda Donbasis, ei oleks seda laiaulatuslikku sissetungi,” ütles ta.

Kuleba lükkas tagasi Ungari peaministri Viktor Orbáni avaldused, mille kohaselt on Ukrainal „võimatu” Venemaad võita, öeldes, et ta on „väsinud kõigi nende mõttetute argumentide vastu võitlemisest”.

„See kõik on lihtsalt bla-bla-bla,” ütles Kuleba.