Ukraina presidendi endine nõunik: tuumajaama plahvatusega suurt radioaktiivset leket ei toimu, sõda kestab veel 2-3 aastat

eestinen

Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš ütles intervjuus Ukraina ajakirjanikule Dmitri Gordonile, et Zaporižja tuumajaama plahvatusega suurt radioaktiivset leket ei toimu.

„Seal suurt leket ei tule. Sealt on teistsugused reaktorid,” ütles Arestovõtš, „leke on kilomeetri ulatuses, aga selle saab ära puhastada. Tegemist on Fukushima tüüpi reaktoriga.”

Küll aga on Arestovõtš 95 protsendi ulatuses kindel, et see jaam lastakse õhku. Selle eesmärk pole radioaktiivne leke, vaid võtta Ukrainalt suur elektrijaam ja sellega võimalused odava energia saamiseks ja arenguks. Arestovõtši sõnul on eesmärk muuta Ukraina majanduslikult võimetuks.

Arestovõtš ütles intervjuus, et Ukrainal on vaja veel vähemalt 3 vastupealetungi, et jõuda 1991. aasta piirideni. See võib aga võtta kaua aega. 2-3 aastat läheb aega. Selle peale ütles Gordon, et selle aja jooksul jõutakse terve Ukraina ära hävitada. Arestovõtši sõnul Putin selle peale mängibki, teades, et Läänes ei suudeta teha olulisi otsuseid.

Ukraina presidendi endine nõunik märkis, et praegu lähevad rindele väheste kogemustega võitlejad ja kaotused on seetõttu väga suured.

Gordoni küsimuse peale, miks on nii, et rindel on vähem edukad need sõjaväelased, kes on saanud Läänes väljaõppe vastas Arestovõtš, et doktriinid ei kattu. Lääne süsteemid on üles ehitatud õhuülekaalule. Kui seda ülekaalu pole, siis kukub kõik kokku. Seetõttu on vanad sõjaväelased rindel edukamad kui noored, kes on Läänes välja õpetatud.

Probleem on ka selles, et puuduvad kaugmaaraketid ATACMS ning lennukid. Praegu on kasutusel kaugmaaraketid Storm Shadow, aga need on tiibraketid ja neid on kergem püüda kui ATACMS rakette, mis lendavad nagu ballistilised raketid.

Lennukite ja muu relvastuse osas teeb sisuliselt otsuseid USA president Joe Biden ainuisikuliselt, aga miks ta pole otsustanud lennukeid saata, seda ei tea, ütles Arestovõtš.

Põhjuste kohta, miks kardetakse relvastust saata ütles Arestovõtš, et algul kardeti sõjategevuse laienemist Ukrainast väljapoole. Nüüd aga, pärast Prigožini mässu kardetakse, et Venemaa laguneb laiali ja tuhanded tuumarelvad satuvad mõne Prigožini-taolise tegelase kätte. Prigožini mässu ajal töötas Lääs sisuliselt Putini režiimi toetuseks, ütles Arestovõtš.

Arestovõtši sõnul hakkas Lääs kartma, et Vene režiim võib laguneda ja see kujutaks endast suurt ohtu. Seetõttu pole ka NATO Vilniuse tippkohtumisel oodata pöördselisi otsuseid.

Arestovõtši sõnul oli üks blogija öelnud, et kui NATO ründab, pole tõrjumiseks muud vaja, kui kaevata üles maanteed ja kutsuda kohale Prigožin – Lääs lööb kohe kartma.

Arestovõtš märkis, et sõjajärgne aeg saab Ukraina jaoks olema isegi raskem kui praegune sõda.

Ukraina on Arestovõtši väitel kolmes lõksus, mis võivad katastroofini viia:

⁃ Kogu riigi ja ühiskonna strateegia on seotud Venemaaga, kui see laguneb, siis kaob põhimõtteline välispoliitiline müüt, sest elu ei kujutata ette ilma Vene Föderatsiooni ja Putinita. Lisaks sõjale Venemaaga pole konkreetset arengukava, kui laiemalt, siis aastakümneteks puudub visioon ja strateegia.

⁃ Sisepoliitiline ja sotsiaalne põhimüüt taandub sõjale ja sõjaväe ülistamisele, mis ei näe ette muud elu kui sõda ja elu pärast võitu. Sõjaväelased on kindlasti kangelased, kuid olles tulnud rindelt, harjunud kõike jõu ja relvadega lahendama, nõudma õiglust, kehastavad paljud tsiviilisikute silmis mitte ainult kangelaslikkust, vaid ka ohtu. Selle müüdi kokkuvarisemine tekitab ühiskonnas frustratsiooni, sest selle taga pole alternatiivi.

⁃ Maksude naasmine sõjaeelsele tasemele, tšekid ja trahvid, suurenenud kommunaalmaksed ja mis kõige tähtsam – Ukraina majanduskasvu strateegia puudumine aastateks õõnestab lootust helgele tulevikule, vähendades motivatsiooni nii tsiviilisikutel Ukrainas ja välismaal kui ka sõjaväelastel.

Kõik see, korrutatuna pikast sõjast tekkinud psühholoogilise väsimusega, laob miinid ühiskonna vundamenti, mis pärast sõda võib viia tõsiste tagajärgedeni.

Ilma kiire majanduskasvuta ei suudeta tagada riiklikku julgeolekut, ei suudeta luua tingimusi kodanike koju naasmiseks, ei tulda toime sõja tagajärgedega.

Ja seda kõike sõja võimaliku teise raundi taustal.

Kommentaarid
(Külastatud 892 korda, 1 külastust täna)