Ukraina kindral vastupealetungi takerdumisest: Tahtsime kiiresti edasi liikuda, aga see pole võimalik – muutust loodetakse kobarmoonast

„Tahaksime saada väga kiireid tulemusi, kuid tegelikkuses on see praktiliselt võimatu,” ütleb Ukraina idaosas vastupealetungi jälgiv mees.

Kohtume kindral Oleksandr Sõrskiga salajases kohas staabiauto kõrval, millega ta oma vägesid külastab ja lahingul silma peal hoiab. Auto peal on võimas kuulipilduja. Sees on suur ekraan, mis kuvab mitu reaalajas videovoogu lahinguväljast sadadelt droonidelt, vahendab BBC.

Otsige internetist sõnu „Gen Syrskyi” ja näete, et teda kirjeldatakse kui „21. sajandi seni edukaimat kindralit”. Seda on palju, mille nimel elada.

Ta juhtis Kiievi kaitset Venemaa täiemahulise sissetungi alguses Ukrainasse eelmisel aastal. Tema oli Ukraina üllatuse ja eduka vasturünnaku juht eelmisel suvel Harkivi oblastis. Nüüd juhib ta sõjalisi operatsioone Ukraina idaosas – mis on üks kahest Ukraina vastupealetungi põhiteljest.

Jälgime ekraanilt videopilti Bahmuti ümbruse tugevalt mürsuaukudega kaetud põldudest, kus mõned tema väed üritavad maad tagasi võtta. Küsin temalt, kas tema eesmärk on linn tagasi vallutada? Ta naeratab ja ütleb: „Jah, muidugi. Ma püüan seda teha.”

Kuid isegi tema tunnistab, et enam kui kuu aega pärast selle algust kulgeb Ukraina kauaoodatud vastupealetung mitmel rindel aeglasemalt kui paljud lootsid.

Ta ütleb, et idas, nagu ka lõunas on piirkond miinidest ja kaitsetõketest küllastunud. Venelastel on tema sõnul palju tugipunkte: „Seetõttu ei kulge meie edasiliikumine nii kiiresti, kui tahaksime.”

Kuid kindral Sõrski usub, et Ukrainal on endiselt üks selge eelis.

„Usun, et meie sõjaväelise juhtkonna ühtsus ja sõdurite usaldus üksteise vastu on meie armee tugev külg.”

See on teravas vastuolus Venemaa sõjalise hierarhiaga, mis näib kannatavat sisevõitluste all, kus kõrgemad ohvitserid eemaldatakse juhtimiselt.

Kindral Sõrskit ülistavad teda ümbritsevad inimesed, kes imetlevad tema pühendumust, sihikindlust ja kavalust. Lõõgastus on igapäevane treening jõusaalis. Öösel magab ta vaid neli ja pool tundi.

Bahmutist lõunas ja põhjas on Ukraina enda väitel venelastelt tagasi võtnud ligi 30 ruutkilomeetrit territooriumi.

Tema jaoks on Bahmuti tagasivõitmine samuti „auasi”: „Kaotasime Bahmuti kaitsmisel palju oma vendi, sõjaväelasi… seega peame selle lihtsalt tagasi saama.”

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar ütles, et linnas viibivad Vene väed jäävad peagi lõksu. Aga suurtükimürsud sadasid ikka veel ühele Ukraina positsioonile, mida külastasime linnast vaid 3 km kaugusel.

Üks Ukraina 57. brigaadi sõduritest Alex kirjeldab olukorda pingelisena. Ta osutab suurele kraatrile, mille on loonud Vene suurtükimürsk samal hommikul. See maandus tema kaevikust vaid mõne meetri kaugusele.
Varsti pärast seda pidime ka meie varju jooksma, märgib BBC ajakirjanik.

Mürsuplahvatustest kaugel eemal koordineerivad sügavas punkris asuvad komandörid jõupingutusi Bahmuti tagasivõitmiseks.

Kaks kuud tagasi, kui BBC ajakirjanik viimati rindetsoonis viibis, oli Ukraina kaotamas oma positsioone ja teda ähvardas ümberpiiramine. Nüüd on olukord ümber pöördunud.

Ukraina vägede 57. brigaadi ülem kolonel Oleksandr Bakulin ütleb BBC ajakirjanikule, et nüüd on hädas venelased. Ta ütleb, et ei alahinda oma vaenlast, kuid Vene regulaarväed, millega ta praegu vastamisi seisab, ei ole nagu Jevgeni Prigožini Wagneri palgasõdurid, kes selle aasta alguses linna lõpuks vallutasid.

Ta ütleb, et Wagneri võitlejad „olid ebamugavad vaenlased… nad tapsid tapmise pärast”.

„Kui me natuke pingutaksime, võib Bahmuti ümber piirata,” ütleb kolonel Bakulin. Vastupidiselt tavapärasele sõjalisele tarkusele ütleb ta ka, et tema kaotused rünnaku käigus on väiksemad kui siis, kui tema üksus oli linna kaitsmisel paigal.

Edasiliikumine, ehkki aeglaselt, on tema sõnul ka moraali tõstnud, nii et „kaotusi on kergem kanda”.
Esimest korda idarindel on Ukraina vägede arv nüüd samaväärne Vene vägede arvuga – umbes 160 000. Kuid Ukraina jääb endiselt alla Vene suurtükiväele.

Kas sõja käik võib muutuda USA-st tarnitud kobarlahingumoonaga, mis sisaldab kümneid väikeseid pomme, mida saab laiemale alale pihustada? Rohkem kui sada riiki on need keelustanud.

Kolonel Bakulin ütleb, et neid on vaja „vaenlase jalaväele maksimaalse kahju tekitamiseks”. „Mida rohkem jalaväelasi siin sureb, seda rohkem küsivad nende sugulased Venemaal oma valitsuselt „miks?””

Kuid ta lisab: „Ma ei saa öelda, et kobarpommid lahendavad kõik meie probleemid lahinguväljal.” Ta tunnistab ka, et need on vastuoluline relv: „Kui venelased neid ei kasutaks, ei lubaks südametunnistus ka meil seda teha.”

Kindral Sõrski kinnitas, et USA kobarlahingumoon on nüüdseks Ukrainasse jõudnud ja on mõne päeva jooksul kasutusvalmis. BBC ajakirjanik nägi, et USA poolt tarnitud haubitsad M777, mis tulistavad neid mürske, olid juba Bahmuti ümbruses.

Kindral ütleb, et linna tagasivõitmisel oleks rohkem kui lihtsalt sümboolne väärtus. Ta väidab, et Bahmut on ka strateegilise tähtsusega – kui värav piirkonna teistesse võtmelinnadesse.

Kuid ta märgib: „Meie inimesed ootavad võite. Neil on vaja väikseid võite.”

Kommentaarid
(Külastatud 6,501 korda, 1 külastust täna)