Turu ülikooli elurikkuse üksuse professori Ilari Sääksjärvi sõnul on käesolev suvi puukidele soodne olnud. Puukide arvukus oli tipus juba juunis.
Andmebaasi Punkkilive andmeil on nüüd puuke liikvel palju. Seni on rakenduse järgi avastatud ligi 80 000 puuki, mida on rohkem kui kogu möödunud suvel kokku, vahendab Iltalehti.
Palaval ajal nende arv veidi vähenes, kuid nüüd on pärast jahedamaid perioode oodata rohkem. Üldiselt on puukide populatsioon Soomes viimastel aastatel suurenenud. Kliimamuutus on selle peamine põhjus, ütleb Sääksjärvi.
Enim teateid puukidest on sel suvel tulnud Soome lõunaosa saarestikust, Oulu piirkonnast ja Ida-Soome järvealadelt.
Puugid arenevad jahedas ja tihedas taimestikus. Eriti sobivad alad puukidele on näiteks linnades asuvad metsad ja pargid.
Saarestiku väga pehmed tingimused võimaldavad puukidel tegutseda peaaegu aastaringselt. Nii saavad nad tõhusalt paljuneda. Tänavu olid esimesed vaatlused juba jaanuaris-veebruaris, märgib Sääksjärvi.
Puugid muutuvad aktiivseks, kui temperatuur on umbes viis kraadi. Seetõttu ei mõjuta suvised temperatuurid nende aktiivsust. Väga kuiva ja kuuma ilmaga aga poevad nad maa sisse.
Kuuma ilmaga puugid ei kao, vaid poevad ajutiselt maa alla. Nii et nende tegevus veidi rahuneb, lisab Sääksjärvi.
Vihmased ilmad puuke ei häiri. Lühikesed vihmaperioodid on neile kasulikud, kuna nad paljunevad niisketes piirkondades. Ainult suured üleujutused võivad nende arvu mõjutada, kuid lühiajalised vihmad mitte.
Kui puuk hammustab, ei põhjusta see mitte ainult kerget lühiajalist nahaärritust, vaid ka kaht halvimal juhul ohtlikku haigust.
Sääksjärvi sõnul on kõige hullem võimalik puukide põhjustatud haigus puukentsefaliit, mis põhjustab halvimal juhul eluohtliku seisundi.
Ühel kolmandikul haigestunutest areneb haigus kesknärvisüsteemi põletikuks. Sel juhul vajavad haiged sageli kiiret haiglaravi.
Sellest taastumine võtab tavaliselt kuid ning suurel osal patsientidest tekivad ka pikaajalised sümptomid, nagu ärrituvus, keskendumis- ja mäluhäired, samuti lihasnõrkus ja jäsemete halvatus, mis mõnel protsendil patsientidest võivad jääda püsivaks. Suremus on alla 1% haigestunutest.
Spetsiifilist ravi sellele ei ole ja haigusjuhtumid on viimastel aastatel sagenenud. Ainus kaitse selle vastu on vaktsineerimine, ütleb Sääksjärvi.
Võrreldes teise puugihaiguse, borrelioosiga, on haigus siiski haruldane.
Puukborrelioos on tänapäeval Soomes levinud haigus, mida saab õnneks antibiootikumidega ravida, räägib Sääksjärvi.
Terviseameti ekspertarst Marjaana Pitkäpaasi ütleb, et borrelioosi on kahte tüüpi: varajane ja hiline.
Varane staadium väljendub hammustuskohas punetava ja kasvava, vähemalt 5 cm läbimõõduga lööbena.
Väikesel osal neist, kelle varajast faasi ei ravita antibiootikumidega, tekib hilises staadiumis borrelioos, mille ilminguteks on näiteks näonärvi halvatus, närvijuurepõletik, artriit või krooniline sinakaspunane dermatiit jäsemete otstes.
Peamine erinevus borrelioosi ja puukentsefaliidi vahel on nakatumise aeg. Borrelioosi nakatumise oht on märkimisväärne vaid siis, kui puuk on nahale kinnitunud üle 24 tunni. Puukentsefaliit on nakkav mõne minuti jooksul pärast hammustamist.
Soomes haigestub borrelioosi varases staadiumis ligikaudu 6000, hilises staadiumis ligikaudu 2000 inimest aastas. Puukentsefaliiti veidi üle saja.
Puugid levitavad ka teisi palavikku põhjustavaid baktereid või algloomi, kuid neid esineb inimestel väga harva. Enamik neist mõjutab peamiselt loomi.
Hammustus ise tavaliselt ravi ei vaja. Oluline on jälgida, kas hammustuskohale ei teki varajases staadiumis borrelioosile viitavat löövet, ja sel juhul pöörduda arsti poole, ütleb Pitkäpaasi.
Pitkäpaasi sõnul saab puugi ise eemaldada, kuid siis tuleb olla ettevaatlik, et õnnestuks eemaldada kogu puuk, mitte ainult osa sellest.
Puugist haaratakse kinni võimalikult nahapinna lähedalt ja tõmmatakse tasase liigutusega õrnalt väljapoole, kuni puuk lahti tuleb. Puuki ei pea õliga katma. Pärast eemaldamist on hea hammustuskoht antiseptikuga desinfitseerida, räägib Pitkäpaasi.
Kõige parem on puuki eemaldada apteegis saadaolevate puugipintsettide või küüntega. Arsti poole peaks pöörduma, kui nahal ilmnevad muutused.
Kui rohkem kui nädal pärast hammustust on puugihammustuse kohas üle 5 cm läbimõõduga punetav lööve või väiksem punetav lööve tekib pärast seda, kui hammustuskoht on esmalt olnud asümptomaatiline.
Varases staadiumis borrelioosi harvem sümptom on tundetu sinakas või punakas turse pehmetes kudedes (nt kõrvanibu, rinnanibu või munandikott) puugihammustuse koha lähedal.
Sääksjärvi sõnul on parim viis end puukide eest kaitsta kontrollida puukide olemasolu iga päev.
Kontrollimine võtab aega vaid mõne minuti. See on suhteliselt odav elukindlustus, nii et tasub see harjumuseks muuta iga päeva lõpus, märgib Sääksjärvi.
Eriti hoolikalt tuleks Sääksjärvi sõnul üle kontrollida naha pehmed kohad ja voldid. Parim aeg kontrolli teostamiseks on õhtune pesu, mil puuke on kõige lihtsam märgata.
Peakontroll unustatakse sageli kontrolli käigus. Kindlasti tasub ka seda meeles pidada, märgib Sääksjärvi.
Teine hea viis enda kaitsmiseks on õige riietus. Puugiohtlikes piirkondades tuleks eelistada pikkade varrukatega särke ja pika säärega pükse.
Lisaks tuleb jälgida, et püksisääred oleks saapa või muu jalatsi sees, nii et puuk ei saaks nahale kinnituda.
Sääksjärve sõnul tuleks riietuses eelistada heledaid värve, et puuke oleks kergemini märgata, kui nad mööda keha liiguvad.
Siiski ei tasu metsa karta, vaid nautida suvist loodust. Looduses liikumisest saadav kasu tervisele on suurem kui võimalikud riskid. Muidugi õigeid ettevaatusabinõusid järgides, nendib Sääksjärvi.
