Iltalehti info kohaselt on keskkriminaalpolitsei (KRP) esitanud uurimistaotluse, kas Wille Rydmani veebruaris ilmunud raamatus (Salaisuus, jota ei ollut, tõlkes: Saladus, mida polnud) on seadusevastaselt avaldatud konfidentsiaalset teavet.
Iltalehti andmeil kasutab uus majandusminister Rydman oma veebruaris ilmunud raamatus politsei kriminaaluurimise eeluurimismaterjali infot, mis on märgitud konfidentsiaalseks. Iltalehti info kohaselt esitas KRP Helsingi politseile uurimistaotluse vahetult pärast raamatu ilmumist.
Ma ei ole kuulnud väidetavast KRP uurimistaotlusest, vastas Rydman reedel Iltalehti järelepärimisele.
KRP alustas Rydmaniga seotud seksuaalkuritegude kahtlustuse osas eeluurimist 2022. aasta suvel. Rydmani tegevuse suhtes oli eeluurimine läbi viidud juba 2020. aastal. Tol korral tehti kindlaks, et kahtlustamiseks põhjust ei olnud.
Uue kahtlustuse eeluurimine algas 2022. aastal pärast seda, kui Helsingin Sanomat avaldas loo, milles käsitleti Rydmani suhteid temast nooremate naistega. Pärast loo avaldamist küsitles politsei inimesi, keda eelmises uurimises ei küsitletud.
Selle info põhjal oli põhjust Rydmanit kahtlustada vägistamiskuriteos. Kuriteokahtlustuse taga olevat sündmust Helsingin sanomate loos arutatud ei olnud.
Detsembris 2022 otsustati kahtlustatav seksuaalkurjategija kohtu alla andmata jätta. Süüdistust ei esitatud, kuna puudusid tõenäolised põhjused, mis toetaksid kahtlustatava süüd.
Skandaali tõttu lahkus Rydman koonderakonna parlamendifraktsioonist ja liitus hiljem põlissoomlaste erakonnaga.
Iltalehti andmetel on konfidentsiaalsuse rikkumise kahtlus seotud Rydmani raamatus käsitletud vestlusega, millega ta ise ei olnud seotud. Rydman ütleb oma raamatus, et sai selle salvestatud vestluse transkriptsiooni politsei kaudu.
Transkriptsioon oli osa seksuaalkuritegude uurimise eeluurimismaterjalidest, mida hoitakse saladuses, kuid mis anti ka Rydmanile üle, kuna uurimine keskendus tema tegevusele.
Ametlikes dokumentides on salajased lõigud selgelt tähistatud ja kõrvaliste inimeste eest peidetud. Meedia ei näe seda konfidentsiaalset teavet.
Otsuses Rydmanile süüdistust mitte esitada on märgitud, et „asjaosaline, dokumendi saaja, tema esindaja või abi ei tohi sel viisil saadud konfidentsiaalset teavet kõrvalistele isikutele üle anda ega muul viisil avaldada väljavõtteid sellest [kõnealusest dokumendist ja selle manustest]”. Ühtlasi tuletatakse otsuses meelde, et konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine on karistatav tegu.
Karistusseadustiku 38. paragrahvi 1. jao järgi on saladuse hoidmise kuriteo koosseis täidetud, kui isik avalikustab seaduses või määruses sätestatud või ametiasutuse poolt eraldi korralduse alusel saladuses hoitava seiga või kasutab seda saladust enda või kellegi teise huvides. Kui avalikustamine tervikuna on väheoluline, võidakse isik süüdi mõista konfidentsiaalsusnõuete rikkumises.
Rydman kirjutab oma raamatus, et sai palju infot eeluurimismaterjalidest.
- Kõnealune eeluurimine andis mulle suure hulga Helsingin Sanomate artikli sünniga seotud tõendeid, millele mul muidu poleks juurdepääsu olnud, kirjutab ta.
Ta jagab osa sellest materjalist oma raamatus, kui käsitleb vestlust, milles ta ei osalenud.
Kohvikukohtumise salvestuse transkriptsiooni põhjal oli tegemist kõige hullemat sorti kuulujutuga, kirjutab Rydman vestluse kohta.
Lisaks salvestuse sisu tsiteerimisele avaldas ta arutelus osalejate otseseid tsitaate. Tsitaadid pärinevad ilmselt salvestise transkriptsioonist, mis koos muu eeluurimismaterjaliga on klassifitseeritud konfidentsiaalseks.
