Vene armee on ilmselt viinud suuremad väeüksused Mariupolist Ukraina lõunaosas asuvasse Berdjanskisse. Võimalik, et kaitsta umbes 115 000 elanikuga linna ukrainlaste võimaliku suure läbimurde eest.
Sellised Vene vägede liikumised on Kiievi jaoks esialgu positiivsed, sest see näitab, et Moskva võib olla närvis oma kaitseliinide kokkuvarisemise pärast Aasovi mere kaldal. Krimm jääb lisaks Lääne poolt Ukrainale tarnitud kaugmaarakettide ulatusse.
Kuid Ukraina pealetung on mitmel pool vankumas, mida Kiievi valitsus ei eita. Seetõttu kostab nüüd Saksa Bundeswehri karm kriitika. Saksa väljaanne Bild räägib väidetavast salaraportist, milles mõistetakse hukka Ukraina armee operatiivtaktika ja komandöride väidetav kangekaelsus.
„Üksused jagunevad mõnikord nii väikesteks osadeks, et kuigi iga üksus teeb midagi, pole ühtset lahingu juhtimist,” seisab Saksa relvajõudude sisedokumendis, mis väidetavalt on Bildil olemas. See mitte ainult ei suurenda „omade tulistamise (frindly fire) ohtu, vaid puuduvad manööverdavad elemendid, et oma hoogu üles ehitada või tule üleolekut kehtestada”. Sõjalises kõnepruugis tähendab friendly fire (sõbralik tuli) juhuslikku tulistamist enda vägede poolt omade pihta, näiteks kaugsuurtükiväe poolt, millel pole olukorrast piisavat ülevaadet.
Bundeswehr kritiseerib asjaolu, et Ukraina lubab oma sõduritel rünnata väikeste, mõnikord vaid mõnekümnest sõdurist koosnevate rühmadena. Nii et tänapäevaste Lääne relvade ja suurema koosseisu eeldatav eelis kaob. Seda hinnangut toetavad mitmed märgid. Näiteks Twitteris hashtagide #Bachmut või #Bakhmut all olevad videod näitavad korduvalt, kuidas näiteks üksainus Ukraina sõdurite salk üritab ühe jalaväe lahingumasinaga Vene positsiooni võtta.
Suurt tähelepanu pälvisid Ukraina suured kaotused Lääne tankide osas vastupealetungi alguses, mille Moskva dokumenteeris videole ning levitas Telegramis ja teistes suhtlusvõrgustikes, samal ajal kui Kreml pommitab praegu Rumeenia-Ukraina piiril isegi viljaladusid.
Ainuüksi Robotõnest paar kilomeetrit põhja pool asuvas Mala Tokmatška külas kaotas Ukraina armee väidetavalt 8. juunil suurel miiniväljal kokku 25 miiniatra ja tanki, sealhulgas seitse tarnitud tanki Leopard 2, kirjutab Süddeutsche Zeitung. Ukraina relvajõudude kõrgeim juht Valeri Zalužnõi kutsus ajalehele Washington Post antud intervjuus seetõttu üles kasutama miinidevastases võitluses rohkem M58 miinitõrjeliini laengusüsteeme. New York Timesi andmetel on ukrainlased riigi lõunaosas Aasovi mereni läbinud vaid umbes kaheksa kilomeetrit 100 kilomeetrist, kus lisaks Berdjanskile on ka Melitopoli linn (umbes 150 000 elanikku) kui transpordisõlm väidetavalt pealetungi sihtmärk. Kuid Ukraina relvajõud on sellest praegu väga kaugel.
Väljaande Bild andmetel ei seosta Bundeswehr seda „USA ja teiste armeede poolt enamasti Saksamaal läbi viidud väljaõppe üksikute vigade või puudujääkidega”, vaid paneb tagasilöögid „Ukraina operatiivdoktriini” arvele. Teisisõnu, need, kes on saanud Lääne koolituse, teevad väidetavalt paremat sõjalist tööd. Teisalt oli ebaedu põhjuseks väidetav kangekaelsus komandöride poolt, keda näiteks Ülem-Pfalzi Grafenwöhri täiendõppele ei saadetud. Bundeswehri dokumendi kohaselt ei ole osa Lääne koolituse põhimõtteid üldse kasutusele võetud.
Dokumendis on märgitud: „Paljudel juhtudel leiti, et hiljutise lahingu- või sõjalise kogemuseta sõdurid saavutavad saadud sõjalise väljaõppe kaudu suuremat edu kui väidetavalt kogenud ja väljaõppinud sõdurid.” Saksamaal koolitatud Ukraina sõduritel on „operatsiooni põhimõtted” tulest ja liikumisest „hästi mõistetavad”. See ei kehti vanemate ohvitseride kohta.
