Rootsis on suurenenud terrorirünnakute ohtpärast seda, kui hiljutised Koraani põletamised riigis kutsusid esile laialdased protestid islamimaailmas, teatas Rootsi julgeolekuteenistus täna kolmapäeval, 26. juulil.
Agentuur, mida tuntakse lühendi Säpo all, teatas, et religioossete raamatute põletamine ja rüvetamine Rootsis ning käimasolevad desinformatsiooni kampaaniad sotsiaalmeedias ja mujal on riigi mainet negatiivselt mõjutanud, vahendab Daily Mail.
Hiljutine Koraani avalik rüvetamine käputäie islamivastaste aktivistide poolt Rootsis ja viimati naaberriigis Taanis on vallandanud viha paljudes islamiriikides ja Põhjamaades elavates moslemikogukondades.
Rootsis ei ole ühtegi seadust, mis konkreetselt keelaks Koraani või muude religioossete tekstide põletamist või rüvetamist.
Rootsi kuvand on muutunud „sallivast riigist islamivaenulikuks riigiks, kus moslemite vastu suunatud rünnakud on riigi poolt sanktsioneeritud ja kus sotsiaalteenistused võivad moslemilapsi röövida”, öeldakse Säpo avalduses.
See võib õhutada Rootsi-vastaseid ohte „vägivaldses islamistlikus keskkonnas olevate isikute poolt”, teatas agentuur, lisades, et praegune terrorismioht on Rootsis endiselt kõrgel tasemel, viiepallisel skaalal tasemel kolm.
„Oleme keerulises olukorras,” ütles Säpo juhataja asetäitja terrorismivastase võitluse alal Susanna Trehorning Rootsi avalik-õiguslikule ringhäälingule SVT.
„See on kõrgendatud oht ja rünnak võib toimuda kõrgendatud ohu raames.”
Nagu paljudes lääneriikides, pole ka Rootsis jumalateotuse seadusi.
Õigus korraldada avalikke meeleavaldusi on Rootsis tugev ja põhiseadusega kaitstud. Jumalateotuse seadusest loobuti 1970. aastatel.
Üldjuhul annab politsei loa avalikeks kogunemisteks lähtuvalt sellest, kas nende arvates saab üritust läbi viia ilma suuremate häireteta või avalikku turvalisust ohustamata.
Tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin ütles kolmapäeval, et Koraani rüvetamine on muutnud Rootsi „riikide ja riigisarnaste osalejate pahatahtlike mõjutamiskampaaniate sihtmärgiks eesmärgiga kahjustada Rootsi huve ja lõpuks Rootsi kodanikke”.
Ta lükkas ümber väited, et Rootsi valitsus annab inimestele loa põletada islami pühakirja või muid religioosseid raamatuid, mis „on faktiliselt vale”.
„Riiklikke lubasid põletamiseks ei väljastata,” ütles ta pressikonverentsil ajakirjanikele.
„Riik tagab sõnavabaduse õiguse, kuid ei sanktsioneeri poliitilisi sõnumeid. Rootsil pole pühakirjade põletamise traditsiooni. Vastupidi. Rootsi on ilmalik riik, kus usuvabadus on nurgakivi ja kus austatakse erinevaid tõekspidamisi.”
Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell mõistis kolmapäevases avalduses hukka usuliste raamatute rüvetamise Rootsis ja Taanis, öeldes, et üksikute provokaatorite teod toovad kasu ainult neile, kes tahavad meid ja meie ühiskondi lõhestada.
„Erinevuse austamine on Euroopa Liidu põhiväärtus. See hõlmab austust teiste usukogukondade vastu,” ütles EL-i kõrge diplomaat.
„Koraani või mõne muu pühaks peetava raamatu rüvetamine on solvav, lugupidamatu ja selge provokatsioon. Rassismi, ksenofoobia ja sellega seotud sallimatuse väljendustel ei ole Euroopa Liidus kohta.”
