Briti õhujõudude Typhooni hävitaja kokpitist tehtud vapustav video on paljastanud, kuidas Briti parimad Top Gun piloodid hoiavad agressiivset Vene sõjaväge vaos.
Unikaalne kaader, mis on filmitud ligi 100 miljonit eurot maksva lennuki kabiini paigaldatud Go-Pro kaameraga, näitab, kuidas noored piloodid on NATO piiride kaitsmise eesliinil, vahendab Daily Mail.
Ühes klipis tõrjub Typhoon lennukit, mida tuntakse kui „Lendavat Kremlit” – õhudessantide juhtimis- ja kontrollikeskust, mida tuumasõja korral kasutab Nõukogude liider Vladimir Putin.
Ja teises kaadris on Vene lennuki – tuntud kui „zombi” – suitsu jäljed üle taeva, kuid lennuk kaob kiiresti, kui Typhoon läheneb kiirusega üle 650 kilomeetri tunnis.
Kaadrid võivad tunduda stseenidena Tom Cruise’i kassahitist „Top Gun: Maverick”, kuid see on tõsielu – ja on nii lähedal vastasseisule Venemaa sõjalise võimsusega kui üldse võimalik.
Daily Maili poolt kätte saadud kaadrid on filminud piloodid nagu leitnant Ben, kelle täisnime turvakaalutlustel ei avaldata. Ta on üks Eestis asuvatest Top Gun’idest ja kuulub kiirreageerimisjõududesse (QRA).
Leitnant Ben ja teised piloodid (hävitajate) eskadrillist nr 1 ja nr 1 X pommitajate eskadrillist Šotimaal asuvas Lossiemouthi baasis on olnud esirinnas NATO vastuses Venemaa sissetungile Ukrainasse.
Hirm, et Putin võib pärast Ukraina sõda pöörata tähelepanu Balti riikidele, on tähendanud, et NATO on suurendanud oma kohalolekut hävitajate ja maaväeüksustega Eestis, Lätis ja Leedus.
Kuus üheistmelist hävitajat Typhoon, mis võivad lennata helikiirusest kaks korda suurema kiirusega, moodustavad QRA jõu.
Nende missioon nimega Operation AZOTIZE on peatada ja eskortida eemale kõik Venemaa sõjalennukid, mis lendavad NATO õhuruumile liiga lähedale.
Eesti pealinnast Tallinnast umbes 50 kilomeetri kaugusel asuvast Ämari lennubaasist lennates käivad 1. hävitajate eskadrilli piloodid 1940. aasta suvel Suurbritannia lahingus võidelnute jälgedes.
Nii nagu lennukite Spitfire ja Hurricane piloodid tegid üle 80 aasta tagasi, tegutsevad nende tänapäevased vasted ikka veel, et oma vaenlasi alistada.
See tähendab, et tuleb võimalikult kiiresti õhku tõusta reaktiivlennukiga, mis suudab saavutada kiiruse Mach 2 – 2500 kilomeetrit tunnis.
Need QRA-teenistuses olevad piloodid võivad häire kõlades magada või lõõgastuda meeskonnaruumis ja telekat vaadata.
„Niipea, kui kuuleme sireeni häält ja see on nii vali, et seda kuulevad kõik hoones viibijad, me lihtsalt jookseme nii kiiresti kui võimalik angaari, kus Typhoon ootab,” ütles Ben.
„Ma magan sageli oma lennuülikonnaga ja panen lennukisse mineku ajal ülejäänud komplekti selga. Jooksin trepist üles ja kinnitan rihmad, samal ajal kui hakkan saama sõnumeid lennu kohta, näiteks kiirust ja liikumissuunda.”
„Ma kirjutan need põlve peal olevale märkmelehele ja on oluline võimalikult kiiresti õhku pääseda. Tavaliselt tuleb sisetelefoni kaudu umbes kuus sõnumit, kuid kui ma olen õhus, on aeg hinge tõmmata,” räägib piloot.
„See on tõeline adrenaliinilaks, kuid kui oled maast lahti saanud, rahuneb asi natuke,” lisab ta.
Daily Mail kutsuti Ämari lennubaasi vaatama, kuidas Ben ja kolleegid missioonidel osalevad.
Kasutades järelpõletit, et anda reaktiivlennukile turbotõuge, tõusis Typhoon järsu nurga all halli pliivärvi taevasse, enne kui suundus Eesti õhuväe lennukiga ühisharjutusele.
Mõne sekundi jooksul olid nähtavad vaid mootorite oranžid leegid, kui lennuk kadus madalasse pilve.
Ben ütles, et maksimaalse kiirusega sõites suudab Typhoon ühe minutiga läbida hämmastavalt 30 kilomeetrit.
QRA vägede piloodina on tema ülesanne Venemaa reaktiivlennukid võimalikult kiiresti kinni pidada, et neid tuvastada ja teavet maapealsetele juhtidele edastada, et vältida tõsist sissetungi.
Vastaspoolte pilootide vahel pole kontakti, kuid on teada, et mõned Vene piloodid lehvitasid oma Typhooni saatjatele kokpitist.
Vene lennukid Läänemere kohal lendavad tavaliselt Peterburis asuvast lennubaasist Poola ja Leedu vahele jäävasse Venemaa Kaliningradi oblastisse.
„Nad ei ole lennujuhtimisele lennuplaani esitanud või on oma transponderid välja lülitanud, et neid ei saaks tuvastada – või isegi mõlemat,” ütles Ben, kes on pärit East Sussexi maakonnast Eastbourne’ist ja on lennanud Typhooni lennukiga kaks aastat.
„Nad ei saa lennata üle NATO riikide, nii et lennatakse mööda Läänemerd ja eksitakse piiride lähedale,” ütles ta.
„Me jälitame neid, teeme fotosid ja näeme neid oma teekonda jätkamas. Meie poolt pole agressiooni, kuid Typhoonid on loomulikult täielikult relvastatud,” räägib piloot.
QRA Typhoonid on kinni püüdnud 50 „zombit”, sealhulgas transpordilennuki Il-76, luurelennuki Il-20, kaugpommitaja TU 22 ja hävitajad SU27 Flanker B.
Veidi rohkem kui nädal tagasi tõusid õhku kaks Typhooni, kui „Lendava Kremli” nime all tuntud reaktiivlennuk lendas Moskvast mööda Läänemere rannikut.
Lennukit TU-214 tuntakse ka viimsepäeva lennukina, kuna seda kasutab Venemaa juht, kui tuumasõda peaks kunagi puhkema.
Piloot, kes tegi ümberehitatud reisilennukist video ja fotod, ütles Daily Mail’ile, et see oli üks kolmest tuvastuslennust, mille ta nädala jooksul sooritas.
Viimsepäeva lennuk ei saaks loomulikult midagi Typhooni ja Briti vanima sõjaväe lennuüksuse 1 Squadron pilootide vastu.
Eskadrill moodustati 1878. aastal ja selle ajalugu saab alguse lennukitest Hurricane, mis kaitsesid Dunkerque’ist taganevaid Briti vägesid kuni lahinguteni Suurbritannias.
See oli ka esimene eskadrill, mis oli varustatud Harrieri hüppelennukiga.
Enamik eskaadri piloote on kolmekümnendates eluaastates ja, nagu Ben, kasvas üles ainsa ambitsiooniga saada hävitajapiloodiks.
„Ma vaatasin igal aastal Eastbourne’i lennunäitust ja otsustasin, et tahan lennata kiirete reaktiivlennukitega,” ütles Ben. „Tunnen end privilegeerituna, et saan teha midagi, mis mulle nii väga meeldib.”
„Typhoon on absoluutne unistuste lennuk. Esiteks on sellel nii palju jõudu. Nii et te ei küsi kunagi rohkem, mis on tõesti väga hea. Lisaks sellele on lennukiga väga lihtne lennata ja see võimaldab piloodil kui operaatoril pühendada rohkem oma ajujõudu, et keskenduda missiooni juhtimisele ja läbiviimisele, mis on tõesti oluline,” räägib piloot.
„Operaatorina ei taha ma muretseda selle pärast, kus on mu klapid, kus on tiivad ja milline lennurežiim, ja siis saan selle lihtsalt unustada ja keskenduda teise lennukiga võitlemisele. Ja see teebki Typhoonid piloodi vaatenurgast nii heaks,” lisab ta.
„Paljud lennukid vajavad õhkutõusmiseks eelsoojendust, kuid Typhoon võib töötada ilma järelpõletiteta,” räägib piloot.
Kuigi reaktiivlennuk võib sõita kiirusega Mach 2, ületavad nad helikiiruse barjääri harva võimalike komplikatsioonide tõttu, kuna maa peal viibivad inimesed kohkuvad lööklaine heli pärast.
„Meil on ülehelikiirusel liikumiseks vaja eriluba. Kui ma seda siin teeksin, lööksin Eestis pooled aknad katki,” rääkis kuni kolm korda nädalas lendav Ben.
Vene lennukite tuvastamine kestab tavaliselt alla tunni.
Kui oleks vaja pikemaid lende, siis Šotimaalt Prestwickist lähetatud tanker ühendakse hävitajaga, et see saaks jätkata oma missiooni ilma vahepeal maandumata.
Lisaks tuvastamismissioonidele on leitnant Ben olnud Küprosel ja lennanud Typhooniga USA-s, Bermudal ja Iisraelis.
Peamine missioon on olnud „zombide” valvamine, kuid ta on lennanud ka öisel ajal, et tagada Leedu õhuruumi turvalisus NATO tippkohtumise ajal, kus president Biden osales.
See on tähendanud kuni kaheksa tundi lendamist 30-kilomeetrisel ringil koos õhuruumi valvava teise Typhooniga, samal ajal kui NATO liidrid arutasid Ukraina võimalikku kaasamist sõjalisse liitu.
Kaheksa tundi õhus viibimine tähendas seda, et reaktiivlennukit tuli kolm korda õhus tankida.
Eskadrilli teenistuskäik Eestis lõppeb järgmisel kuul, kui Hispaania õhuvägi võtab patrulltegevuse üle. Koos nendega naaseb ekspeditsioonilennutiib 140, mis koosneb kuni 220 töötajaga eskadrillist ja teistest toetavatest üksustest.
Ben ja teised Top Guns’id on jätkuvalt ametis, püüdes kinni „zombid”, kes lendavad Ühendkuningriigile liiga lähedale.
Samuti on nende ülesandeks eskortida reisilennukeid, mis ei reageeri lennujuhtidele, jättes maapealsed juhid kartma, et nad on kaaperdatud.
