Analüütik: Lääs magas Venemaaga seoses õige aja maha – nüüd läheb järjest raskemaks

eestinen

Lääs magas Venemaaga seoses õige aja maha ja nüüd, kus Venemaa käivitab järjest oma sõjamajandust, läheb üha raskemaks.

Järgmised kuud on otsustavad mitte ainult vastupealetungi, vaid ka sõja jaoks, kirjutab sotsiaalmeedias analüütik Patricia Marins.

Jah, nüüd on Venemaa tööstus tootmist suurendanud ja ekspordib rohkem, kuna rakette lastakse välja ja tehastest väljub rohkem sõidukeid, märgib Marins.

Siiski on neil endiselt puudu umbes 10 000 oskustöölist, kuid see ei tähenda, et neil oleks tööjõu puudus. Nad lihtsalt ei raatsi palka maksta isegi sõja ajal.

Eelmisel, 2022. aastal pakkusid need ettevõtted palka 350 dollarit kuus, nüüd on see tõusnud 600–900 dollari peale. Mõned ettevõtted nagu Uralvagonzavod on otsustanud palgata 250 vangi.

Paljud neist Venemaa ettevõtetest olid finantskriisist toibumas ja säästsid 2022. aastal raha.

Soomustehnika remonditehased ja põhiettevõtted pole veel sõjarežiimile üle läinud, isegi pärast 16 kuud kestnud sõda, alles nüüd läksid osad üle 12-tunnistele tööpäevadele. Selle põhjuseks võib olla see, et nad on plaanisid algusest peale pikka kurnamissõda ja tööstus võtab alles järk-järgult tuure üles.

Järgmise 45 päeva jooksul peaks rindele saadetama täiesti uus Vene armee, mille koosseisus on 50 000 meest ja nad on võib-olla ka paremini varustatud.

Vahe suureneb ja seda näib iseloomustavat väide: „Sanktsioonide all olev Venemaa võidab sõja EL-i suuruselt teise armee vastu, mida toetab 40 riiki ja mille SKT on 30 korda suurem kui Venemaa SKT.”

Sõda on lähenemas punkti, kus see sõltub USA-st. Kui USA otsustab investeeringuid suurendada, saates rindele 5 korda rohkem varustust, võib see mängu muuta, märgib Marins.

Osa Venemaa propagandat võib olla liialdus ja väiteid tuleb põhjalikult kontrollida. Möödunud aastal on aga Lääne meedias olnud asjad proportsioonidest väljas. Nad teatasid, et Venemaal napib kõike, alates kütusest ja lõpetades labidatega. See pole aga päris tõsi, sest neil olid labidad, millega võidelda. Lääne meedial võtab pärast seda sõda oma usaldusväärsuse taastamine veel kaua aega, kuigi häid eetiliste tõekspidamistega ajakirjanikke veel on.

Eelmisel aastal oli Venemaa tööstus mitu kuud madalseisus, püüdes tootmist korraldada ja vanu võlgu maksta. Osa 2022. aastast tootsid nad pooleldi valmis soomusmasinaid ja ootasid puuduvat elektroonikat. Läänel oli sellega seoses ajaline aken, aga see magati täielikult maha.

Hilinenud relvad, aegunud relvad, mittetöötavad relvad ja tarnimata jäänud relvad kahandasid Ukraina võimekust. Kuid suur osa Lääne meediast ja paljud kaitseanalüütikud ignoreerisid fakte ja säilitasid optimismi.

Lüüasaamise poliitilised tagajärjed mõjuksid Euroopale nagu maavärin.

Marins märgib, et veel mõni aeg tagasi oli Venemaal probleeme elektroonikaga. Nüüd on olukord vastupidine.

Kolm suurimat Venemaa tehast Uralvagonzavod, Omsktransmaš ja Kurganmašzavod toodavad intensiivselt ja see pole veel kõik. Uraltransmaš ja kaheksast üksusest koosnev Soomukite remonditehas töötavad vähemalt 12 tundi päevas, kuid mitte veel „sõjarežiimil”. Näiteks Kurganmašzavodis oli umbes 1700 töötajat, kuid eelmisel aastal palkas ta veel 1000 ja hiljuti veel 1200.

Viimase paari kuu jooksul on Venemaa tööstus tarninud kümneid helikoptereid ja reaktiivlennukeid Aafrika riikidesse nagu Mali, Uganda, Togo ja Zimbabwe. See viitab sellele, et igasugune elektroonika puudus on praegu minevik.

Hiljuti määras Uralvagonzavod 100 protsenti oma toodangust eranditult tankidele, samas kui Omsktransmaš enam tanke ei tooda ja on selle asemel keskendunud Tos-1-le ning T80 ja T62M moderniseerimisele, aga ka mõnele suurtükisüsteemile, sealhulgas D30, 2s4 ja 2s5.

Kurganmašzavod töötab intensiivselt lahingumasinatega nagu BMP3M ja vähemalt viis soomukite remonditehast renoveerivad teisi lahingumasinaid ja soomustransportööre. Uraltransmaš toodab Akatsija, Malka ja Msta S suurtükisüsteeme ning on sel aastal tarninud juba kaks partiid Msta S.

Kiievi vastu välja lastud rakettide arv on järjekordne näide Venemaa kosmosetööstuse toodangust.

Kõik tõendid viitavad sellele, et Vene sõjaväekompleks suudab aastas toota/renoveerida sadu tanke ja tõenäoliselt tuhandeid lahingumasinaid, soomustransportööre ja suurtükke.

Peab arvestama 14 tootmisüksusega (ei hõlma kaudse tootmisega tegelevaid üksusi nagu „tehzavod”).

Sõda on seisus, kus USA kas hoiab rinnet elus või liitlased peavad hakkama Venemaaga läbirääkimisi pidama. Kui Venemaa seda tempot jätkab, saab ta kergesti üle EL-i annetustest Ukrainale ja ohustab tõsiselt ELi suutlikkust jätkata Ukraina varustamist. Selline olukord paljastab vana kriitika, mille kohaselt liitlased ei investeerinud rajatistesse, et Ukraina ettevõtted saaksid väljaspool riiki toota, renoveerida ja remontida. Ukrainal oli suurepärane sõjaline kompleks, mis kannatas sõja tagajärgede all ja mis ei saanud liitlastelt ümberkorralduseks raha. Ukraina otsustas osta 800 miljoni dollari eest relvi, mis kohale ei jõudnudki. Veel üks viga.

Lisamärkusena, et Ukraina on saanud umbes 60 protsenti sellest, mis on lubatud.

Ukraina armee edenes pealetungi alguses märkimisväärselt, kuid SHORADS (lühimaaraketid) ja raskete soomusmasinate vähesus on seda tüüpi pealetungi puhul tõsine probleem, rääkimata õhutoetuse puudumisest.

Oleks hea teada, millised on Ukraina rünnaku väljavaated. Praeguse varustusega ei ole näha mingit perspektiivi, välja arvatud juhul, kui USA astub sammu edasi ja saadab sadu Bradley’sid ja Abramse. See suudaks taas sõda tasakaalustada. Storm Shadow rakettide arv pole piisav Vene relvajõududele mure tekitamiseks.

Kommentaarid
(Külastatud 976 korda, 1 külastust täna)