USA on kaalunud Ukrainale kaugmaaraketisüsteemi saatmist. See otsus tuleb ajal, kui Venemaa maadleb rahutustega oma sõjalises juhtkonnas ja ebakindlusega lahinguväljal, ütlesid Ameerika ja Euroopa ametnikud.
Armee taktikalise raketisüsteemi ehk ATACMS lennuulatus on umbes 300 kilomeetrit, mis on piisav selleks, et Ukraina väed saaksid tabada Venemaa sihtmärke kaugel rindejoone taga. President Biden ei ole sellele luba andnud, osaliselt USA ametnike murest, et Ukraina võib seda kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks ja konflikti ulatuslikumaks sõjaks laiendamiseks, vahendab Wall Street Journal.
Ametnike sõnul ootab küsimus heakskiitu kõrgeimal tasemel ja arutelud võivad jätkuda seni, kuni USA hindab olukorda Ukrainas. USA ja Euroopa ametnikud on aga näinud märke, et varem vastumeelsed USA valitsuse osad, nimelt Valge Maja on hakanud nägema tungivat vajadust tugevdada lähinädalatel Ukraina võitlust.
Keset siseriiklikke segadusi Venemaal, kus nädalavahetusel korraldas Wagneri palgasõdurite asutaja ebaõnnestunud mässu, viitasid USA ja Euroopa ametnikud, et nüüd võib olla aeg pakkuda täiustatud relvastust.
Ka Euroopa ametnikud on Washingtonile eraviisiliselt avaldanud survet pikema ulatusega raketisüsteemide vajaduse kohta; nad on lootnud, et nii nagu USA muutis kurssi muude relvade, sealhulgas Abramsi tankide ja suure mobiilsusega suurtükiväe raketiheitjate ehk Himarsi osas, tehakse seda ka ATACMS rakettidega.
Ukraina kõrge kaitseametnik ütles ajalehele Wall Street Journal, et Kiiev on viimastel nädalatel saanud positiivseid märke selle kohta, et USA on ATACMS-süsteemiga leppimas. Ukraina ametnikud väitsid, et USA ja tema Euroopa liitlaste avalike avalduste kohaselt on süsteemi vaja osaliselt löökideks Krimmi, Venemaa poolt okupeeritud poolsaarele, mida Venemaa väed kasutavad Iraanis toodetud droonide väljalaskmiseks.
Selle kuu alguses võttis USA parlamendi esindajatekoja välisasjade komisjon vastu resolutsiooni, milles kutsuti Bideni valitsust üles varustama Ukrainat ATACMS-iga, avaldades survet Valgele Majale ja Pentagonile relvade hankimiseks.
USA on avalikult öelnud, et jätkab Ukrainale antava abi läbivaatamist lahinguvälja dünaamika alusel, kuid ametnikud rääkisid eraviisiliselt, et ATACMS-i saatmine jäi veel kaks kuud tagasi lauale.
USA ja Euroopa ametnikud ütlesid, et Washingtoni toon on muutunud pärast seda, kui Venemaal oli kokkupõrge sõjaväe ja Wagneri sõjalise grupeeringu vahel.
ATACMS-i raketid, mis tulistatakse välja Himarsi kanderaketist, võimaldaksid Ukraina vägedel tabada Venemaa logistika-, juhtimis- ja kontrollikeskusi rindejoone taga. Täppisjuhitavad raketid suudavad tabada luure tuvastatud GPS-i sihtmärke täpselt, takistades Venemaa suutlikkust viia oma tagala operatsioone Ukraina ründeulatusest välja.
Kaugmaa raketid sunniks Venemaad tõenäoliselt viima varud ja komandopunktid rindest rohkem kui 300 kilomeetri kaugusele, muutes lahinguvägede varustamise keerulisemaks.
Alates 2022. aasta veebruarist on USA andnud Ukrainale julgeolekuabi enam kui 40 miljardi dollari eest.
