Mõnede Ukraina võitlejate jaoks olid Wagneri grupi sõdurid kõige paremini varustatud võitlejad, keda nad on näinud pärast Venemaa eelmise aasta sissetungi. Teiste jaoks eristas neid just nende väljaõpe: Ukraina sõdurid jutustasid lahinguväljal toimunud lugusid agressiivsest taktikast või snaiprist, kes lasi drooni ühe lasuga alla.

Kuid pärast lühiajalist mässu, mida juhtis grupeeringu juht Jevgeni Prigožin, pole selge, kas Wagner jääb nüüd lahtise saatusega lahinguväljale endiselt võitlevaks jõuks, vahendab New York Times.

Praeguseks on Wagneri ebakindel staatus Ukraina sõduritele kindlasti kergendus. Kuigi rindejooned Ukrainas jäävad lühiajaliselt muutumatuks, võib Ukraina sõjaväel seoses sündmustega Venemaal olla võimalik kaosest ja moraali nõrgenemisest kasu lõigata, et edu saavutada, väidavad sõltumatud analüütikud ja Ameerika ametnikud.

Siiski on liiga vara teha kindlaks Prigožini ja Venemaa sõjaväelise vaenu pikaajalisi tagajärgi, ütlesid Ameerika ametnikud. Bahmutis mängis Wagner ülisuurt rolli võitluses selle Ukraina idaosa linna vallutamiseks, mis oli Moskva selle aasta üks suur võit lahinguväljal, ning tugevdas liitu Vene sõjaväega – ent pärast linna vallutamist partnerlus katkes.

„Varasem suhe Wagneri ja Venemaa valitsuse vahel on tõenäoliselt läbi,” ütles välispoliitika uurimisinstituudi vanemteadur Rob Lee. „Isegi kui seda poleks juhtunud, oleks olnud ebaselge, kas Wagner oleks selles sõjas mänginud samasugust rolli kui Bahmuti lahingus.”

Ameerika ametnike sõnul sai Bahmuti ägedates lahingutes selle aasta esimestel kuudel vigastada või surma tohutul hulgal venelasi. Tänavu kevadel linna vallutades näitasid Wagneri väed, et nad olid viimase aasta lahingutest kõvasti õppinud, parandasid oma taktikat ja muutsid Ukraina jaoks tugeva kaitse loomise palju raskemaks.

Wagneri lepingulised võitlejad edestasid Ukraina kaitsjaid, kasutades maapeal nutikaid manöövreid ja saates endistest vangidest võitlejaid võitlusesse laine laine järel.

Kuid Bahmut oli Prigožini jaoks Pyrrhose võit.

Linn ei olnud preemia, mida paljud Vene sõjaväelased pidasid eriti tähtsaks. Selle strateegiline väärtus vähenes veelgi, kui Ukraina sõjavägi vallutas Bahmuti ümber kõrged kohad, mis ei võimaldanud Venemaal kasutada linna rünnakute peatuspaigana, mis oleks võinud viia edasi järgmise linna Kramatorski vallutamiseni, kui Moskva püüab laiendada oma kontrolli Ukraina idaosa üle.

Veelgi enam, sündmused, mis juhtusid Bahmuti vallutamise ajal ja pärast seda, näivad olevat vallandanud Prigožini ja Venemaa kaitseministeeriumi vahelise tüli.

Prigožini väed suutsid Bahmuti linna vallutada alles pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin andis regulaararmeele korralduse tugevdada Wagneri vägesid, et kaitsta külgi ukrainlaste rünnakute eest.

See Vene vägede juurdevool oli Wagneri võidu võtmeks ja tugevdas armee tähtsust. Kuid Prigožin võis saada teistsuguse õppetunni kui Putini antud toetus.

Pärast Bahmuti hõivamist astus Venemaa kaitseministeerium meetmeid Wagneri integreerimiseks Vene sõjaväkke, mis oleks vähendanud Prigožini võimu. Kui Venemaa sundis kõiki Ukrainas sõdivaid vabatahtlikke ministeeriumiga lepinguid sõlmima, tähendas see, et Prigožin oleks pidanud oma väed sõjaväe kontrolli alla andma, ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Tatjana Stanovaja. „See on üks põhjusi, miks Prigožin hulluks läks,” ütles Stanovaja, „sest ta sai aru, et on Ukrainas mängust väljas.”

Prigožin kritiseeris Venemaa sõjaväeosi üha teravamalt ning USA, Briti ja Ukraina luure hakkasid saama teavet selle kohta, et ta võib koos oma vägedega asuda pealetungile, et sundida kaitseministeeriumis muudatusi tegema. Need luureandmed osutusid reedel õigeks, kui Wagneri väed asusid Lõuna-Venemaa linna kontrolli alla võtma.

Ent sama kiiresti kui see algas lõppes mäss järgmisel päeval teatega, et Prigožin peatab oma marsi Moskva peale ja nõustub pagendusega Valgevenesse.

Kreml teatas, et Wagneri väed, kes mässus ei osalenud, saavad kaitseministeeriumiga lepinguid sõlmida. Wagneri konvoiga liitunuid ei süüdistata. Avaldus viitas sellele, et Wagnerit praegusel kujul enam ei eksisteeri.

Kuigi osa Prigožini palgasõdurite kaadrist jätkab tõenäoliselt Vene armee kontrolli all, on lahtine küsimus, kui palju Wagneri sõdureid oleks valmis ministeeriumi juhtimise all võitlema.

Ukraina püüab kindlasti ära kasutada Prigožini tekitatud kaost, kuid Ameerika ametnike ja sõltumatute analüütikute sõnul ei tekkinud kaitses lünki, mida oleks kasutatud.

Ja Prigožini marss ei põhjustanud vähemalt esialgse analüüsi kohaselt ühegi Vene üksuse lahkumist reedel ega laupäeval oma positsioonidelt Ukraina lõuna- või idaosas, et asuda Moskva kaitsele, ütlesid Ameerika ametnikud. Sündmuste arenemise ajal sõda ei raugenud: Vene väed tulistasid laupäeval Ukrainasse üle 50 raketi.

Wagner on olnud Venemaa välispoliitika uskumatult oluline tööriist, eriti Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Süürias ja teistes riikides. Kuigi grupeerin võetakse suure tõenäosusega kaitseministeeriumi kontrolli alla, pole kindel, et Kreml laseb sellel tõhusa võitlusjõuna hääbuda.

Ja Prigožinil võib olla ka mõni järgmine käik veel varuks.