Venemaa on saatnud Lõmani ja Kupjanski linnade poole liikudes Ukraina idarindele rohkem vägesid, ütles Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar esmaspäeval sotsiaalmeedia Telegrami kanalis. Sellest teatas väljaanne Kyiv Independent.
Maljari sõnul on olukord Ukrainas väga raske, sest piirkond on Venemaa peamine rünnakuliin.
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles telekanalile Current Time antud intervjuus, et Ukraina vastupealetungi operatsioonidele on alates eelmise aasta sügisest pandud isegi liiga suuri ootusi. Tema sõnul on vale eeldada, et praegu käimasolevad rünnakud edeneksid sama kiiresti kui mullu sügisel toimunud rünnak Harkivi oblastis.
„Seda seetõttu, et rindejooned on erinevad, maastik on erinev ja ilmastikutingimused erinevad. Lisaks on venelastel olnud võimalus valmistuda [rünnakuks].”
Reznikov rõhutas intervjuus, et Ukraina vajab tuge ka kübersõja pidamiseks. Ta vihjas, et sellist toetust saavad Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid nagu Lõuna-Korea, kes ei ole saatnud Ukrainale surmavat abi.
Reznikov seevastu teatas, et usub, et Kiiev saab Lääne hävitajaid isegi järgmise poole aasta jooksul. Selle põhjuseks toob ta, et ukrainlased on juba näidanud kiiret oskust õppida erinevaid relvasüsteeme kasutama.
Ukraina võimude väitel on Venemaa eesmärk ikkagi jõuda Donetski ja Luhanski oblasti piirideni. Võitluse teeb piirkonnas eriti keeruliseks asjaolu, et Venemaa korraldab palju õhulööke. Maljari sõnul on Venemaa toonud piirkonda ka dessantväed.
Briti kaitseministeerium teatas oma luureraportis, et Venemaa on tõenäoliselt alustanud oma vägede viimist Zaporižja ja Bahmuti rinde osadele Dnepri idakaldalt, vahendab Helsingin Sanomat.
Bahmut asub Maljari mainitud Lõmani linnast vähem kui saja kilomeetri kaugusel, Zaporižja aga asub veelgi lääne pool.
Ukraina võib isegi mõneks ajaks oma vasturünnaku peatada, prognoosib USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW). ISW on olukorda hinnanud Ukraina lõuna- ja idarindel toimunud sündmuste põhjal.
ISW teatel ei ole Ukraina veel suuremat osa oma olemasolevatest jõududest vasturünnakule suunanud. Samuti pole instituudi hinnangul Ukraina kõige olulisemat vastupealetungi operatsiooni veel alustanud.
ISW märgib, et pausid on ründeoperatsioonidel tavalised ja paus ei tähenda vasturünnaku lõppu.
