Vilniuses asuvast korterist leiti surnuna endine Valgevene võitleja Ukrainas. Tapmises kahtlustatav on tema relvavend, mõlemad olid väidetavalt lahingust naastes psühholoogide poole pöördunud.

Traagilise loo keskmes on kaks Valgevene meest, mõlemad 20ndates eluaastates, kes tulid augustis Ukraina sõjast tagasi. Nad olid alates märtsist võidelnud Kalinowski pataljoni koosseisus, Valgevene üksuses, mis hiljem meelitas kohale sadu vabatahtlikke ja kasvas polgu (brigaadi) suuruseks, vahendab LRT.lt.

Kuigi täpsed arvud pole avalikud, on kümneid valgevenelasi viga saanud ja vähemalt mitukümmend hukkunud. Valgevenelaste hulgas on võitlemas ka Leedu vabatahtlikke.

Venemaa sissetungi jõhkrus ja lahingute intensiivsus on Ukrainas nii füüsiliselt kui ka vaimselt kahjustanud tuhandeid kui mitte miljoneid inimesi. Nüüd on selle pikale veninud sõja mõjud jõudnud ka Leetu.

Möödunud aasta detsembris veetsid need kaks meest, kelle kohta kasutati vaid nende sõjaväelisi hüüdnimesid Pirožok ja Bašmak, mitu kuud pärast Ukrainast Vilniusesse naasmist koos õhtut. Mõlemad olid otsinud psühholoogilist tuge, kuid kohanesid Bašmaki isa Aleksanderi sõnul koduse eluga. Ta ei avaldanud oma perekonnanime, kartes repressioone Valgevenesse jäänud perekonna vastu.

Kuivõrd kohtueelne uurimine käib, ei saa sel ööl juhtunu tunnistajate ütlusi avalikustada. Kindel on see, et Pirožok sai noahaava ja tunnistati surnuks. Seejärel peeti Bašmak tapmises kahtlustatuna kinni. Sellest ajast peale on ta trellide taga olnud.

Bašmaki kaitsjad väidavad, et ta ei tapnud oma sõpra, vaid vastupidi, üritas takistada enesetapu tegemist.

Prokuratuuri juurde kogunes 16. juunil kümmekond meeleavaldajat, kes nõudsid Bašmakile polügraafi (valedetektori) testi tegemist, kuna kõik muud vahendid tema süü või süütuse tõestamiseks on väidetavalt ebaõnnestunud. Tema kinnipidamist on nüüdseks pikendatud 18. juulini.

„Tehti kõikvõimalikud meditsiinilised ja psühholoogilised läbivaatused,” ütles kinni peetud mehe isa Aleksander. „Ükski ekspertiis ei tõestanud tema süüd.”

LRT üritas hukkunud mehe emaga Aleksandri kaudu ühendust saada, kuid edutult.

Nüüd kuulutas mees vanglas välja näljastreigi, paludes end testida polügraafiga – meetodiga, mis annab teada, kas inimene valetab.

Seda protseduuri võib kasutada ka kriminaaluurimises, kuid see ei saa olla ainus meetod süüdistuste tõendamiseks või tagasilükkamiseks. Ja kuigi seda ei saa tõendina esitada, saab polügraafitesti siiski kasutada kohtuprotsessis, et väita, kas inimene on süüdi või süütu.

Sõltumata sellest, mis tol ööl juhtus, näitab juhtum vajadust tegeleda traumadega pärast seda, kui sõdurid koju naasevad. Ja isegi kui seost sõja ja mehe surma vahel ei tuvastata, võivad sellised juhtumid anda Leedu asutustele ja ühiskonnale aega valmistumiseks.

Eelmise, 2022. aasta septembris teatas Ukraina tervishoiuministeerium, et eeldab, et pärast sõda vajab psühholoogilist tuge 15 miljonit inimest, sealhulgas sõdurid. Sellest ajast peale on see arv kahtlemata tõusnud.

Hiljutiste uuringute kohaselt võib peaaegu veerand Ukraina elanikkonnast kannatada PTSD (traumajärgne stressihäire) all. Tõenäoliselt on need määrad sõjaväes kõrgemad. Ukrainas on juba teatatud enesetappudest, sealhulgas teenindava personali seas. Üks Washington Posti poolt intervjueeritud ohvitser ütles, et kaotas oma brigaadis mõne nädala jooksul 16 inimest, neist kaks enesetapu tõttu.

Kuigi ametlikud andmed puuduvad, sõdib Ukrainas kümneid leedulasi, osa sai vigastada, paljud naasid koju, osa on jäänud. Samamoodi jätsid kümned Valgevenest põgenenud valgevenelased oma perekonnad Vilniusesse ja jätkasid sõdimist Ukrainas.

„Siiani pole selliseid jubedaid näiteid nagu teistes riikides, kus inimesi [sõjaveteranide poolt] kaubanduskeskuses maha lastakse, aga see ei tähenda, et selliseid juhtumeid tulevikus ei tuleks,” ütles Leedu relvajõudude sõjaväepsühholoog Rosita Kanapeckaitė väljaandele Karys.

Hiljem LRT.lt- ga vesteldes ütles ta, et peamine probleem seisneb selles, et tsiviilpsühholoogid ei ole piisavalt ette valmistatud sõjast naasnute ravimiseks.

„[Neil] pole piisavalt teadmisi sõjast endast ja sellest, mis tunne on seal olla. Sõdur seisab siis silmitsi tõsiasjaga, et ta oli rindel ja pidi tapma ja nüüd peab ta seda psühholoogile selgitama,” ütles ta. „Nüüd peavad kõik [psühholoogid] teadma, kuidas traumajärgse häirega töötada.”

Traumad ei puuduta mitte ainult võitlejaid, vaid ka neid, kes on läinud Ukrainasse vabatahtlikuks ja abistama.

„Vabatahtlikke, kes panustavad Ukraina sõtta, on palju rohkem ja traumaatiline kogemus puudutab ka neid ning nemadki elavad meie seas,” ütles Kanapeckaitė. Ta lisas, et see puudutab isegi leedulasi, kellel pole otsest kontakti Ukrainas lahingutegevusega.

„Ukraina sõjaga on ebakindlusest saanud igapäevane asi,” ütles ta. „Nii Covidi pandeemia kui ka sõda Ukrainas on vallandanud ärevustunde [mis viib võitle-või-põgene reaktsioonini] ja see ei ole naasnud tagasi pandeemia-eelsesse perioodi.”

Leedu sõjaväepsühholoogid koos Ukraina kolleegidega analüüsivad nüüd, kas olemasolev traumajärgse stressihäire ravi koolitus on piisav.

„Katsetame, kas need teoreetilised mudelid, mis seal on, et komandöride, saatusekaaslaste, pere toetus ja üldiselt need vastupidavuse suurendamise programmid on tõhusad ja mis aitab,” ütles Kanapeckaitė.

„Kõige olulisem on, et raskustes inimesel oleks võimalus nii abi küsida kui ka abi saada ümbritsevatelt,” lisas ta. „Uuringu järeldus on, et Ukrainas on liiga vähe sõjaväepsühholooge. Teine järeldus on see, et mitte ainult sõjaväepsühholooge pole vaja koolitada [PTSD-ga töötamiseks].”

Leedu Psühholoogide Assotsiatsioon (LPA) on moodustanud uue komisjoni, mille eesmärk on parandada traumade ravimise tõhusust.

„Põhiülesanne on otsida võimalusi […], kui neil puuduvad teadmised, kuidas traumajärgse häirega töötada, kuidas sellega hakkama saada. Sest siiani pole olnud vajadust suurema hulga spetsialistide järele kui neid oli,” ütles Kanapeckaitė.

Leedu tervishoiuministeerium esitas kirjalikus kommentaaris üksikasjaliku loetelu saadaolevatest tugivõimalustest (täielik nimekiri on saadaval siin). Ülioluline on see, et alates jaanuarist saavad PTSD diagnoosiga inimesed kümnepäevast haiglasisest taastusravi või 50 tundi konsultatsiooni.

Leedu haiglad pakuvad nüüdsest ka kuni üheksa kuud kestvat psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni, mis sisaldab ministeeriumi teatel 100 tundi konsultatsiooni.

„Inimesed, kes on osalenud sõjategevuses, saavad tuge otsida ka emotsionaalse toe vihjetelefonidelt. Seal pakuvad abi vabatahtlikud ja vaimse tervise spetsialistid,” lisas ministeerium.

Hädaolukorras võivad pereliikmed või kannatanud helistada numbril 1815. Vihjeliini operaatorid saavad välja saata ka mobiilsed meeskonnad, kes abistavad kohapeal.

„2022. aastal on Ukraina sõjaga seotud laastavate sündmuste tagajärjel abi saanud üle 65 inimese,” teatas ministeerium.