Ukraina kasutab sõjas videoid, mis meenutavad islamiriigi ISIS videoid 10 aastat tagasi, kui ISIS kiiresti Süürias ja Iraagis edu saavutas.

Kui Konstantin Kalõnovski teenis Ukraina relvajõududes Vene presidendi Vladimir Putini esimese sissetungi ajal 2014. aastal, siis puudus üksusel varustus, mis on praeguseks oluliselt muutnud seda, kuidas vaatajaskond tarbib sõjateateid praeguse täismahus sissetungi ajal – nimelt puudusid seiredroonid, vahendab Newsweek.

Üheksa aastat hiljem kasutavad Ukraina võitlejad kaubanduslikke droone ja GoPro kaameraid, et salvestada oma lahinguvälja võite, laadides üles videoid, mis jäädvustavad täpselt vaenlase tankide hävitamist, snaiprite tapmisi ja mürskude plahvatusi.

Ukraina pataljonid nagu Valged Hundid filmivad sotsiaalmeedias kasutamiseks ülevalt kaadreid, mis lähenevad reaalse võitluse mängulisusele. Vahepeal on ilmunud ka Venemaalt kaadreid, sealhulgas kurikuulsa poolsõjaväelise üksuse Wagneri grupi eest põgenenud endise süüdimõistetu jube haamriga hukkamine ja video, mis näitas, kuidas Ukraina sõduril noaga pea maha lõigatakse.

Nende videotehnikate teerajajaks oli islamiriik ISIS oma kiire tõusu ajal Süürias ja Levantis ligi 10 aastat tagasi. Grupeering avaldas laiema värbamiskampaania osana keerukaid, lihvitud ja mõnikord vägivaldseid videoid, et näidata oma legitiimsust, julgustada toetajaid ja hirmutada vaenlasi.

Ukraina jaoks on lahinguväljastseenidest videote loomise ajendiks eesmärk saada kogu maailmas piisavalt vaatajaid tagamaks, et riigi võitlus Venemaa vastu ei ununeks, ning tõestada, et läänepoolne rahaline ja sõjaline toetus Kiievile pole olnud ja ei saa olema asjatu.

Nii ütles Kalõnovski, kes mobiliseeriti 2014. aastal, kui Putin tungis Ukraina idapoolsesse Donbassi piirkonda ja annekteeris ebaseaduslikult Musta mere Krimmi poolsaare.

Ta teenis 14 kuud, enne kui ta konflikti külmutamise tõttu demobiliseeriti. Kalõnovski kolis 2018. aastal USA-sse, kus ta aitab nüüd Ukraina üksusi kaitse-, meditsiini- ja seirevarustuse hankimisel, sealhulgas DJI Mavic 3 droonide hankimisel, mida sõdurid kasutavad lahinguväljal tehtud kaadrite filmimiseks.

„2014. aastal olid sellised videod tõesti haruldased. Ainsad droonid, mis tollal saadaval olid, olid sõjaväelised professionaalsed droonid – väiksemaid kommertsdroone lihtsalt ei eksisteerinud,” rääkis Kalõnovski väljaandele Newsweek.

Ta ütles, et seiredroonid on „muutnud absoluutselt kõike lahinguväljal”.

„Oleme näinud, kuidas Ukraina sõjaline abi tuleb toetavatelt riikidelt. Tavaliselt tuleb see siis, kui Ukraina on edukas, sest keegi ei taha aidata kedagi, kes ei suuda abi kasutada.”

„Selle droonikaadriga on Ukraina võimeline näitama, et me suudame kaitsta. Me suudame võidelda, me suudame enda eest seista, me suudame sellele genotsiidisõjale vastu seista. Droonikaadrid ja meediakajastus andsid Ukrainale toetuse kogu maailmas,” ütles ta.

„On näidatud, et venelastega saab võidelda – nad ei ole mingid ülivõimsad. Minu arvates on peamiseks põhjuseks, et Ukraina on nii palju toetust pälvinud nende kaadrite kättesaadavus.”

Ukraina üksus Valged Hundid on kogu konflikti vältel avaldanud videoid, mis näitavad, kuidas selle väed hävitavad Venemaa sihtmärke, sealhulgas tanke. Üks selline Ukraina julgeolekuteenistuse SBU märtsis edastatud klipp näitab õhust vaadet sõjaväesõidukitele, mis plahvatavad pärast ülevalt tabamist.

Professor Sean Heuston, kes õpetab Lõuna-Carolina sõjaväekolledžis Citadel propaganda, sotsiaalsete konfliktide ja meediauuringute kursusi, ütles Newsweekile, et klipp on „suurepärane näide lahinguvideote mängulisusest ja videotes kattuvad kummaliselt mängu ja päriselu kaadrid,” mis haakub ISISe kasutatavate videotehnikatega.

Heuston ütles, et ISIS rõhutab propagandavideo tüüpi, mis „kahjuks on nooremale publikule palju köitvam”.

„Need meenutavad sageli märulifilme ja seavad esikohale dramaatilised konfliktid, olgu need siis lahingumaterjalid või kaameras tehtud peade maharaiumised. Seega toovad nad tõenäolisemalt vaatamisi ja klikke,” ütles ta.

Heuston ütles, et mõned Citadeli kadetid on talle öelnud, et Ukrainas käimasolevas sõjas on neil muutunud raskeks vahet teha päriselus olevatel lahingumaterjalidel ja videomängude kaadritel.

„See hägustab piiri nende kahe vahel, eriti kui enamik noori vaatab oma telefonis videoid ja mängib mänge, kus väikesed ekraanid vähendavad erinevusi kvaliteetse video ja madalama kvaliteediga video vahel, mis võib sülearvuti ekraanil palju halvem välja näha,” ütles ta.

„Valgete Huntide videod on nii teravad ja selged, et saate isegi hea ülevaate nende kasutatavast laskemoonast, kui mürsud oma sihtmärkide poole sööstavad.”

Venemaa ja Ukraina „peavad silmas erinevaid sihtmärke” sõja ajal toodetavates videotes, ütles Heuston, hinnates, et Venemaa fookus näib toetavat värbamist, samas kui Ukraina loodab saada rahalist ja sõjalist toetust läänest, hoides publikut endaga.

„Ma arvan, et Ukraina on sellest aru saanud ja ta on ümber kujundanud ISISe propagandalähenemise olulised osad või mõned olulised osad, eraldades samal ajal selle ISISe moraalselt õõvastavatest või moraalselt vastumeelsetest osadest,” ütles ta.

Heuston ütles, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on sõjas seni meediat „hiilgavalt” ära kasutanud.

„Ukraina avaldatud videotüüp ei ole juhuslik. See on osa Ukraina suurest strateegiast, mis kasutab erinevaid võimuvorme traditsioonilisest diplomaatiast kuni avalike üleskutseteni sotsiaalmeedia kaudu. Sellised videod, mida nad avaldavad, jäävad silma ja tekitavad klikke.”

Ukraina on „välja mõelnud, kuidas korduvalt levida” ja „kuidas hoida rahvusvahelist tähelepanu Venemaa invasioonil”.

„Ma ütleksin, et Ukraina viib läbi kaasaegse sõjapidamise ja digitaaldiplomaatia meistriklassi ning videote kasutamine aitab hoida tähelepanu, raha ja materjali, et sõjategevust toetada,” ütles Heuston.

Ukraina mõistab, et tal pole lahendada mitte ainult lahinguvälja operatiivtase, vaid ka suuremad toetuse ja jätkuva rahastamise probleemid kogu maailmas. „Ma arvan, et nad püüavad arukalt hoida ära Vene invasiooni normaliseerumist,” lisas ta.

Venemaa propaganda ei ole seda teinud peaaegu sama tõhusalt, jätkas Heuston. „Putin ei hooli eelkõige rahvusvahelisele üldsusele vastuvõetava näo esitamisest.”

„Tõenäoliselt on Venemaa põhimõtteliselt otsustanud, et haamriga video ja macho-pooside potentsiaalne kasu kaalub üles nendega kaasnevad riskid – ma arvan, et nad näevad kasu võimalikus suure hulga vene värvatute kaasamises. Kuid kõigi eelduste kohaselt on puudu isikkoosseisust ja seda püütakse meeleheitlikult korvata.”

Heuston ütles, et paljud ISISe toodetud värbamisvideod kasutavad ära sihtmärgi nõrka identiteeditunnet, mida Venemaa on peegeldanud kogu oma täiemahulise sissetungi ajal Ukrainasse.

Aprillis jagati Venemaa sotsiaalmeedia võrkudes videoreklaami, mis lubab, et vabatahtlikest võib Ukrainas võideldes saada „tõeline mees”. See kutsub mehi üles jätma Venemaal oma tavalised töökohad mehisema võitluse ja 204 000 rubla suuruse kuupalga (2500 dollari) nimel.

Värbamisvideos küsitakse vene meestelt, kellel on kodumaised ametid, nagu toidupoe turvamees ja taksojuht, kas see on „selline kaitsja”, kelleks nad „unistasid saada”. Mehi kutsutakse üles leidma, kus on nende „tugevus”, liitudes sõjaväega, kusjuures reklaami lõpetab „ole tõeline mees, ole üks neist”.

Heuston tõmbas paralleele Shamima Begumiga, Briti päritolu naisega, kes sisenes Süüriasse, et liituda ISIS-ega 15-aastaselt. Ta märkis, et ta on rääkinud avalikult radikaliseerumisest ja värbamisest ISISe videotes, mis „esitlesid seda mõttelist kalifaati utoopiana”.

„Ma ei taha seda trivialiseerida, taandades selle kõik reklaamile. Kuid on selge, et mõnel neist on reklaamielement. Ja mõnes mõttes on peamine eesmärk probleem tuvastada ja seejärel lahendus välja pakkuda.”

„Vene värbamisvideo, mis seab väljakutse noorte meeste mehelikkusele ja kujutab värbamist kui võimalust tõestada, et nad on tõelised mehed, on tõhusalt suunatud laialt levinud rahulolematuse tundele, millega paljud noored mehed kogu maailmas võitlevad, sest päriselu ei sarnane enamjaolt videomängudega, kuna nad veedavad nii palju aega mängides,” ütles Heuston.

„Kui sa kasutad võimalust mängida päriselus esimese isiku tulistamismängu piisavalt noorte meeste ees, lähevad sellega kaasa neist üsna paljud.”

Kalõnovski ütles, et Ukraina värbamisvideod erinevad oluliselt Venemaal toodetud reklaamidest.

„Venemaa tahab edendada suure ja suurte lihastega mehe mehelikkust, kes tahab oma kodumaa eest võidelda ja kaitsta oma naabruskonda. Ukrainas me aga selliseid reklaame ei tee,” ütles lahinguveteran.

„Meil on palju neid videoid, mis on pigem emotsionaalsed, ahvatlevad inimese inimlikule poolele, mitte mehelikule poolele. Täiesti vastupidine sellele, mida Venemaa teeb.”

Kui jätta kõrvale lahingumaterjalid, ütles Kalõnovski, et droonid on „muutnud absoluutselt kõike lahinguväljal” võrreldes ajaga, mil ta teenis 2014. aastal Ukraina relvajõududes. Varustus on mänginud üliolulist rolli Venemaa territooriumi täieliku hõivamise takistamisel Ukrainas, ütles ta.

„Droon on midagi, mida ma nimetan jõukordistajaks. Kui teie üksus teab, kuidas kasutada ja omab droone, võib teie efektiivsuse korrutada umbes kümnega,” selgitas ta. „Varem oli vaja eesliini vaatlejaid, kes ütlesid teile, kas tabasite sihtmärki või mitte.”

„Seepärast, et Ukraina suutis neid odavaid kommertsdroone ära kasutada, on see üks peamisi põhjusi, miks Ukraina suutis selle sissetungi peatada – Kiievis, Tšernihivis, Harkivis, Sumõs -, sest meil oli lihtsalt see luureteave.”

Kalõnovski lisas: „Kui me räägime seiredroonidest, siis need annavad teavet ja teave on siin võti.”