Soomes kaotas naine korteri ja ei tohi seda isegi müüa – kuidas on see võimalik?

Pirkanmaa naisele kuulub korter 1974. aastal valminud ridaelamukompleksis. Ta võttis ühendust linna tervisekontrolliga, kuna kahtlustas, et korter põhjustab talle tervisenähte.

Terviseameti kontrolli kohaselt oli korteris terviserisk. Korteri alumine vöö oli märg. Selle tulemuseks oli mikroobide kasv ja kahjulike keemiliste ühendite moodustumine, vahendab Iltalehti.

Tervishoiuasutused nõudsid elamuühistult remondi tegemist. Kuna seda ei juhtunud, keelas Tampere keskkonnatervise osakond korteris elamise.

Naise korteri remontimist arutati elamuühistu erakorralisel üldkoosolekul.

Teised elanikud otsustasid häälteenamusega naise korteris remonti mitte teha. Selle aluseks olid remondist tekkivad lisakulud ja finantseerimine. Elamuühistu leidis, et tal puuduvad tingimused nõutud finantseeringu taotlemiseks või tagasi maksmiseks.

Naine nõudis oma hagis, et Pirkanmaa kohus tühistaks elamuühistu otsuse jätta tema korter remontimata. Naine pidas üldkoosoleku otsust tema õiguste rikkumiseks ja nõudis võrdsust teiste osanikega.

Naise sõnul tekitas otsus talle ka suure rahalise kahju, sest elamiskeelu tõttu ei saanud ta korterit üürida ega müüa.

Elamuühistu seevastu nentis kohtus, et kõik osanikud olid teadlikud hooldusvajaduste aruannetes ilmnenud probleemidest puitkarkass-konstruktsioonides, aga ka vananemisest põhjustatud kahjudest näiteks alumises vöös, välisseintes, korteritevahelistes seintes ja ülemistes konstruktsioonides.

Remonti vajavad ka elamuühistu vannitoad, kanalisatsioon, niiskusisolatsioon, kandvad soklitalad, vihmaveesüsteem ja maja ülemine osa.

Remondikuludeks hinnati 1–2 miljonit eurot, kuid see ei sisaldanud veel kõiki lähituleviku remondivajadusi nagu elektrisüsteem ning tarbevee- ja kanalisatsioonivõrk.

Peamine põhjus, miks remonti ette ei võetud, oli elamuühistu väitel see, et vaatamata pingutustele ei saanud ettevõte remondiks piisavat laenufinantseeringut.

Ettevõtte poolt tõendina toodud panga esindaja e-kirjas oli kirjas, et pank ei saa anda siduvat laenulubadust ning hinnanguline maksimaalne laenusumma oleks 400 000-500 000 eurot olenevalt seisukorra uuringus leitud tõsistest vigadest ja selle mõjust renoveerimise tasuvusele.

Kohtus kuulatud ehitusekspert ütles, et korteri remontimine ei ole majanduslikult mõttekas, kuigi tehniliselt on see võimalik.

Kohtuprotsessi ajal tõdeti, et ühistu 19 korterist neli on eluaseme terviseprobleemide tõttu tühjad. Tunnistajaks olnud majahalduri sõnul on samad probleemid ka teistel korteritel ja ka teised korterid saaksid elamiskeelu otsuse, kui asjale terviseameti tähelepanu pöörataks.

Alternatiivina remondile oli ühistu uurinud krundi müümist arendajale uusehituseks, kus vana ridaelamu lammutataks. Üldkoosolek oli aga häälteenamusega otsustanud krunti mitte müüa.

Majahaldur ütles kohtule, et krundi müüki tuleb uuesti arutada 2023. aasta hilissuvel toimuval erakorralisel üldkoosolekul.

Majahalduri sõnul tahavad müügile vastu seisjad lihtsalt paar aastat edasi elada ja laenu maksta.

Pirkanmaa kohus pidas tõendatuks, et remont on vajalik ka muudes korterites kui ainult naisele kuuluv korter.

Kohus leidis, et üksikosanikul ei olnud õigust nõuda remonti ainult ühes korteris. Kui vajalik remont tehtaks ainult naisele kuuluvas korteris, annaks otsus naisele põhjendamatu eelise ühistu või teiste osanike arvelt.

Kohtu hinnangul oli elamuühistul õigus teha asjakohaseid valikuid olukorras, kus ta ei saanud remondiks raha.

Kohus jättis naise nõudmise üldkoosoleku otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kohus kohustas naist hüvitama elamuühistu kohtukulud 8072 eurot koos intressidega.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Kommentaarid
(Külastatud 5,330 korda, 1 külastust täna)