Lisaks Venemaale on Soome ühe teise suure riigi luure huviobjekt

Soome luureajaloo uurija sõnul on ülekaalukalt suurim huvi luuretegevuse vastu Venemaalt. Kohe järgmine on Hiina, mis tuntud ka kui Venemaa liitlane.

Soome kaitsepolitsei Supo teisipäevane teade üheksa Vene agendi Soomest väljasaatmisest oli erandlik kahes mõttes. Tavaliselt selliseid otsuseid nii avalikult ei teavitata. Lisaks oli tegemist ajalooliselt suure väljasaatmisega, vahendab MTV.

Luureajaloo uurija Mikko Porvali sõnul oli kõnealune uudis kooskõlas kogu muu Lääne poliitikaga. NATO-ga liitumisega muutus Soomes vajalikuks Vene spioonide väljasaatmine.

Kokkuvõttes on lääneriigid oma ridu ühendanud ja selgeks teinud, mida nad Venemaa tegevusest arvavad, nendib Porvali.

Porvali rõhutab, et julgeolekuasutused on varemgi soovimatud spioonid Soomest välja saatnud. Ent antud juhul oli see tema sõnul eelkõige poliitiline sõnum nii lääneriikidele kui ka Venemaale.

Soome pidi kuidagi reageerima, märgib Porvali.

Arktika ja Läänemere piirkond pakub huvi mitme riigi luureteenistustele. Rahvusvaheliste luureohvitseride arv Soomes pole avalikult teada, kuid Porvali sõnul on selge, et enamik neist on pärit Venemaalt.

Ülekaalukalt suurim huvi Soome vastu tuleb Venemaalt, nendib ta.

Venemaa-poolne info hankimine Soomest jaguneb kaheks luureteenistuseks. SVR uurib eelkõige Soome välissuhteid, majanduslikku olukorda, energiatootmist ja selle varustuskindlust.

GRU seevastu kaevab infot Soome relvajõudude võimekuse, valmisoleku kontrollimehhanismide ja ühiskonna toimimise kohta eriolukordades.

Lisaks on Soome tehnoloogiline areng märkimisväärne sihtmärk rahvusvahelise luure jaoks. Sellega tegeleb Hiina, mis on Porvali sõnul Soomes aktiivsuselt teine ​​spiooniriik.

Soome pakub huvi paljudele luureteenistustele, viimastel aastatel aga peamiselt Venemaale ja Hiinale, lisab ta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,300 korda, 1 külastust täna)