Vaatamata tehnoloogilisele arengule võivad raadio ja teadmised selle tehnoloogiast olla äkilise kriisi korral siiski hindamatuks abiks. Nimelt saab raadiosidet kasutada ka siis, kui kõik muud sidevõrgud on lakanud töötamast või hävinud.
Raadioamatöörid on Soomes enam kui 5000 inimesest koosnev grupp, kes suhtleb omavahel raadiosageduste kaudu, vahendab Iltalehti.
Operatsiooni keskmes on ka raadioseadmete tehniline pool, mis hõlmab muu hulgas raadioseadmete ehitamist ja sageduste uurimist. Lisaks tehnilisele poolele on hobil ka kultuuriline pool, kuna paljud hoiavad sidet suure raadioamatöörite võrgustikuga üle maailma.
Amatööride seas on ka neid, kes soovivad kriiside puhul oma teadmisi võimudele pakkuda.
Soomes põhineb kogu raadioamatööride tegevus raadioamatööride eeskirjadel, mis on fikseeritud seaduses. Seadus näeb ette, et raadioamatöörid tohivad suhelda ainult omavahel.
Soome Raadioamatööride Ühenduse esimehe kohusetäitja Timo Rinne ütleb, et seaduses on määratletud kaks erandit.
Esimene erand on see, et kui juhtume sagedustel kuulma hädakõnesid, saame hättasattunuga suhelda ja võime aidata. Teine erand on seotud päästeteenistuses vabatahtliku osalemisega, räägib Rinne.
Vabatahtlik päästeteenistus on raadioamatööride peamine mõjukanal, kui nad soovivad kriisiolukordades ametiasutusi aidata.
Rinne sõnul viivad operatsiooni läbi võimud ehk kui amet annab talituse inimestele korralduse tegutseda, kaasatakse raadioamatöörid päästepatrullide vahel ühenduse pidamisse.
Enamik abistamisülesandeid on seotud inimeste otsimisega, millesse oleme aasta jooksul mitmel korral kaasatud.
Mäletan ka paari aasta tagust olukorda Kainuus, kui lumerohke talv katkestas ühes piirkonnas sideühendused ja elektri. Sel ajal olid meie amatöörid abiks, räägib Rinne.
Soomes ei ole raadioamatööritel seaduslikult võimalik sõjaseisukorras kaitseväge abistada, isegi kui neil on selleks oskused. See pole aga igal pool maailmas nii.
Näiteks raadioamatöörite suurriigis USA-s on neile loodud kriisiolukordade puhuks oma armee alluvuses olev üksus.
USA-s on programm nimega MARS (Military Auxiliary Radio System), mis on sõjaväe poolt raadioamatööridele loodud süsteem. Raadioamatööre värvatakse sinna olukorraks, kus nad saavad sõjaväge aidata, kui nende endi sõnumivõrgud vajavad lisalevi või katkevad võrgud sootuks, selgitab Rinne.
USA-s saavad raadioamatöörid seetõttu kriisiolukorras sõjaväelasi abistada palju laiemalt ning abi ei piirdu ainult päästetöödega.
Soomes saame sõjaseisukorras reeglina osaleda sellistes meetmetes nagu päästeoperatsioonid, nendib Rinne.
Rinne sõnul on Soome kaitseväes hulgaliselt raadioamatööre, samuti on staabi töötajate hulgas palju amatööre.
Raadioamatööride oskusi aga kaitseväe enda tegevuses ei rakendata, kuigi mõnel pool nähakse hobis positiivset asja.
Kaitseväe seisukoht on peamiselt see, et raadioamatööre nähakse kui suurepärast varianti sõjaväelise side professionaalide koolitamiseks.
Rinne rõhutab, et raadioamatööride ühenduse seisukohalt pole seadusandlust vaja muuta, kuid ütleb siiski, et seadusemuudatuste tegemisel leiduks raadioamatööride hulgas entusiastlikke abilisi.
Entusiastid on väga isamaaline seltskond, nii et ma usun küll, et kui selline muutus peaks juhtuma, oleks meil ka palju vabatahtlikke sellelaadse tegevusega kaasa löömas, märgib Rinne.
