Kas Prigožini mäss oli Putini lavastatud näitemäng? Soome asjatundja peab seda tõenäoliseks

Kas sõjalise grupeeringu Wagner juht Jevgeni Prigožin tegutses nädalavahetuse mässu ajal Venemaa presidendi Vladimir Putini korralduste kohaselt?

Ma arvan, et see on võimalik. Selles valguses tundub see isegi tõenäoline, ütleb väljaandele Iltalehti hübriidohtudega võitlemise kompetentsikeskuse võrgustiku direktor Jukka Savolainen.

Ta tegi suure asja ära, kui korraldas võimaluse alustada selle valitsuse ajaloos täiesti uut etappi, kus samal ajal saab käed puhtaks pesta sellest täiesti valesti läinud sõjast, jätkab Savolainen.

Ta peab arusaadavaks, et Wagneri vägesid Moskva suunas juhtinud ja laupäeval ootamatult edasitungi peatanud Prigožin ei oleks saanud mingil juhul ilma Vene valitsuse kaitseta läbi Venemaa alade Valgevenesse siseneda. Sama kehtib ka tema vaba liikumise kohta Valgevenes. Savolainen peab väga võimalikuks, et Prigožinile oli vähemalt mingisugune ülesanne antud otse Kremlist.

Põhimõtteliselt on siin võimalik, et see on Venemaa sisemise juhtimise dünaamika, mida nüüd pärast seda episoodi kasutatakse diktatuuri tugevdamiseks. Sealt algab siis selline süüdlaste otsimine. Ja Prigožin on toonud välja selle tohutu korruptsiooni, mis keerleb ümber relvajõudude.

Kui Vene valitsus hakkab puhastamise vaimus „süüdlasi” taga ajama, võivad Savolaineni sõnul pilgud kiiresti pöörata nendele relvajõudude ja rahvuskaardi üksustele, kes on asunud Prigožinit toetama ega läinud talle nädalavahetusel vastu.

Sihtgruppe, keda valitakse ning keda otsitakse ja karistatakse, on lai valik. See hõlmab relvajõude, aga ka paljusid majanduselu instrumente, mille kohta võib väita, et on korrumpeerunud, märgib Savolainen.

Mitmed Venemaa ja julgeolekupoliitika eksperdid Soomes jõudsid nädalavahetusel Venemaa sündmuste kohta järeldusele, et tegemist oli konkreetselt Wagneri vägede mässuga ja isegi sõjalise riigipöörde katsega. Näiteks välispoliitika instituudi (UPI) vanemteadur Jussi Lassila ütles, et tema arvates pole tegemist lavastatud näitemänguga, sest ta ei näe, mis kasu oleks võimalikust lavastusest Putinile.

„Loomulikult kirjutan alla tõlgendustele, et Putini jaoks on see olnud tundlik kriis ja Prigožin on ilmselt olnud selline ettearvamatu tegelane,” kommenteerib asja Jukka Savolainen.

Oma arvamust Putini suunava rolli kohta sündmuste ajal põhjendab ta kommunistlike diktatuuride põhilise toimimisega, kus vastasseis luuakse alati režiimi haarde tugevdamiseks.

Nüüd peaksime mõistma midagi, mida me siin Läänes üldse ei tea, ja see on marksistlik dialektika. Kommunistid juhivad oma ühiskonda traditsiooniliselt, luues alati vastasseise, mis põhjustab selliseid jagunemisi. „Vale” grupi kaudu alustatakse siis puhastusega. Nii saab juhtkonna haaret ühiskonnas tunduvalt karmistada, sest suurpuhastuste ajal kardavad kõik ja otsivad juhtkonna toetust, ütleb Savolainen.

Ta meenutab, et kunagi Nõukogude Liitu juhtinud diktaator Jossif Stalin kasutas sama ideed tugevalt 1930ndatel aastatel ning samal ideel põhines ka Hiina kultuurirevolutsioon 1960ndatel aastatel, kui Hiina triivis kodusõja äärele ja diktaator Mao Zedong naasis võimule.

Siin võib juhtuda, et nüüd saab Putini valitsus sellise operatsiooniga oma kilbi läikima lüüa. Samas tuleb näidata, et ka Ukraina sõda läks valesti, sest meil on sellised probleemid. Ja pööratakse pilk sissepoole.

Kommentaarid
(Külastatud 1,229 korda, 1 külastust täna)