NATO peab sundima oma liikmesriike suurendama oma sõjalisi kulutusi, kui allianss soovib Venemaad tõhusalt heidutada pärast Ukraina sõda ja ohjata muid Atlandi-ülesele julgeolekule avalduvaid ohte, ütles Suurbritannia kaitsejuht, kirjeldades oma ambitsioone bloki tuleviku osas, kui see otsib järgmist juhti.

„Maailm on muutumas ohtlikumaks, ebakindlamaks ja ärevamaks ning järgmine peasekretär peab suutma leidma raha, et tagada, et olukord ei keeks kunagi üle,” ütles kaitseminister Ben Wallace sel nädalal antud intervjuus.

Wallace, kes on juhtinud Suurbritannia jõupingutusi Ukraina relvastamiseks, viimati laiendades Kiievi lahinguvälja ulatust tiibrakettidega Storm Shadow, nõuab informatiivsemat NATO-t, mis harib valijaid veenvamalt selliste ohtude koha pealt nagu Venemaa presidendi Vladimir Putini valmisolek muuta rahvusvahelisi piire.

„See on meie nõuete signaal,” ütles ta. „Kuni Ukraina juhtus, oli liiga palju inimesi, kes ei tahtnud näha Putini ohtu ja vaadake, kus me praegu oleme.” Ta ütles, et täna on sama rahulolu seoses Hiinast tulenevate ohtude ja Aafrika destabiliseeriva tegevusega.

Wallace rääkis ajalehega Washington Post, kuna teravnevad spekulatsioonid selle üle, kes asendab NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi pärast tema eeldatavat lahkumist sel aastal. Alliansi riikide ametnikud on öelnud, et tõenäolisteks kandidaatideks on lisaks Wallace’ile ka Eesti peaminister Kaja Kallas, Hollandi peaminister Mark Rutte, Hispaania peaminister Pedro Sánchez ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kuigi peasekretäri valimise protsess on hägune, väidavad ametnikud, et liikmesriigid püüavad saavutada konsensust mitteametlike konsultatsioonide kaudu, kuid tunnistavad, et USA-l, kelle sõjaline jõud varjutab NATO kaaslaste oma, on oluline sõnaõigus.

Võidujooks Stoltenbergi asendamise nimel paljastab arusaamu piirkondlikust rivaalitsemisest ja tehingute tegemisest kontinendil. Mõned Lääne-Euroopa ametnikud on väljendanud muret, et peasekretär Ida-Euroopast, kus juhid on võtnud Moskva-vastase karmima joone, võib nõuda tegusid, mis viivad NATO tõenäolisemalt otsesesse konflikti Venemaaga. Teised riigid arvavad, et pärast mitmeid põhjapoolseid peasekretäre on aeg Lõuna-Euroopast pärit pealikuks. Mõned ütlevad, et bloki järgmine juht peab olema naine või keegi Euroopa Liidu riigist, mida Suurbritannia ei ole.

Kuigi norralane Stoltenberg oma ametiaega uuesti ei pikenda, väidavad ametnikud, et ta võiks seda teha. Ta on sellel ametikohal olnud alates 2014. aastast.

Wallace, kes lähetati Saksamaale Briti armee noore ohvitserina, kirjeldas oma kvalifikatsiooni selle töö jaoks, kuid puudutas oma ambitsioone vaid kaudselt. „Ma teen tööd, mida ma armastan, ja olen seda peaaegu neli aastat teinud,” ütles ta. „Kuid NATO on uskumatult tähtis.”

Ükskõik, kes Stoltenbergi välja vahetab, seisab silmitsi igavese väljakutsega, et kuigi allianss on pärast Putini 2022. aasta sissetungi Ukrainasse saanud energiat uuenenud eesmärgi osas, jääb see siiski kõvasti alla enda seatud kulueesmärkidele. Peaaegu kümme aastat pärast seda, kui NATO kinnitas taas eesmärgi, et iga riik kulutaks kaitsele 2 protsenti oma SKT-st, saavutab või ületab selle eesmärgi diplomaatide ja värskete NATO andmete kohaselt vaid 8 selle 31 liikmesriigist. Suurbritannia on üks neist riikidest.

Wallace ütles, et Ukraina sõja üheks positiivseks tulemuseks on see, et enam kui pooled NATO riikidest on pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust suurendanud oma kaitsekulutusi, liikudes 2 protsendi piiri poole, kui nad tunnistavad vajadust nn kultuurimuutuse järele.

Kõige dramaatilisem oli muutus oma kaitsekulutuste ja sõjapoliitika ümbervaatamiseks Saksamaal, Euroopa suurima majandusega riigis, mis oli sõjaliste kulutuste osas pikalt mahajääja.

„NATO peab tagama, et selle liikmed on sobivas vormis ja mõned liikmed on paremad kui teised,” ütles Wallace.
Wallace’it, kes on olnud Suurbritannia kaitseminister alates 2019. aastast, peeti potentsiaalseks peaministri kandidaadiks, kuid ta on end mitu korda taandanud, öeldes, et eelistab jääda sõjaväeportfelli juhtima. Tema üleskutse kulutuste suurendamiseks kordab Ameerika mõlema poliitilise partei järjestikuste valitsuste nõudeid – kõige dramaatilisemalt president Donald Trumpilt, kes kritiseeris teravalt bloki kulutuste taset ja seadis kahtluse alla NATO põhiprintsiibid – ja ka Stoltenbergi oma.

Wallace väljendas optimistlikumat vaadet Ukraina praegustele lahinguväljal tehtud jõupingutustele kui see, mida kirjeldasid USA luureametnikud, kes ütlesid selle aasta alguses lekkinud luuredokumentides, et isikkoosseisu ja varustusega seotud väljakutsed toovad tõenäoliselt kaasa Kiievi tagasihoidliku edu, kui see alustab kauaoodatud pealetungi vallutada tagasi Venemaa valduses olev territoorium. Kuigi USA ametnikud väidavad, et pärast seda on toimunud edusamme, on nad ka oletanud, et isegi väikeste alade tagasivõitmine võib mõjutada Venemaa sõjaplaane.

Ja vastupidiselt mõnede teiste NATO ametnike privaatsetele arvamustele ütles Wallace, et on reaalne võimalus, et Ukraina suudab sel aastal edukalt tagasi vallutada Krimmi, Putini 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeritud poolsaare, kuna Vene vägedel hakkab vajaminev varustus otsa saama.

„Mida oleme lahinguväljal näinud, on see, et kui te ründate Vene vägesid ootamatus kohas, kukuvad nad tegelikult kokku,” ütles ta. „Võite saata noori mehi surema kümnete tuhandete kaupa, mida nad ka teevad, kuid te ei saa välja võluda tanke ja relvasüsteeme, mida nad vajavad.”

Küsimusele Ukraina NATO-ga liitumise väljavaadete kohta viitas Wallace püsivatele erimeelsustele Kiievi teel ühinemise suunas. Ta ütles, et NATO – nagu EL — ei tohiks korrata mineviku vigu, andes liiga palju lubadusi sellistele pürgijatele nagu Ukraina.

„Peame olema realistlikud ja ütlema: „See ei juhtu Vilniuses. Seda ei juhtu niipea,” ütles ta, viidates sel suvel Leedu pealinnas toimuvale NATO juhtide tippkohtumisele. „Aga mida saavad teha need jõud, kes tahavad olla rohkem ettepoole suunatud, et aidata Ukrainat ja anda talle mitte 100 protsenti, vaid samasuguse mõju, mida pakub NATO?”

Wallace ütles, et mitmed riigid on valmis sõlmima Ukrainaga kahe- või mitmepoolseid „vastastikuseid kaitsekokkuleppeid” ja kohustuvad pühenduma pikemaajalistele plaanidele riigi sõjalise võimekuse suurendamiseks, „tagamaks, et see on Venemaale või kellelegi teisele väga kallis variant Ukrainasse tungida tulevikus.”

Seeläbi võib õnnestuda Venemaad heidutada, sest Wallace’i arvates „on Venemaa maismaaväed järgmise 10 aasta jooksul märkimisväärselt ammendunud”.

Wallace ütles, et konflikti süvenedes toetavad lääneriigid jätkuvalt Ukrainale relvade andmist ja rahastamist, ilma et nad avaldaksid Kiievi juhtidele survet läbirääkimistele või järeleandmistele Venemaaga.

„Kuid me oleme näinud reaalsust, mis seisneb selles, et meil kõigil hakkab oma kaitsevarustus otsa saama,” ütles Wallace, mis tähendab, et Suurbritannia ja teised riigid on sunnitud ostma rohkem relvi kui andma neid riiklikest varudest.

Wallace ütles, et Venemaa kaotuste ulatus viitab sellele, et Putin usub endiselt, et suudab võita, kui ta suunab sõtta rohkem vägesid. Wallace arvab, et Putin ei pruugi saada täpset teavet sõjaliste jõupingutuste kohta ja ei pruugi mõista oma riigi sõjaliste väljakutsete ulatust kuni kokkuvarisemise või sisemise väljakutse hetkeni.
Kui see juhtub, ütles ta: „NATO ja Lääs peavad olema valmis kõigeks, mis juhtuma hakkab.”