Vene ekspresident ja julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev esitas sotsiaalmeedias oma variandid sõja edasise käigu kohta.

Medvedjev edastas järgmise pöördumise:

Kirjutasin hiljuti, miks Ukraina kaob.

Nüüd on aeg öelda, kuidas Ukraina kaob ja milline on Euroopas ja maailmas uue konflikti oht.
See sõltub sellest, millist teed läheb selle sureva riigi lagunemise protsess kaotatud sõjalise konflikti tagajärjel. Neid on kaks. Kas Ukraina riikluse suhteliselt aeglase kadumise tee koos ülejäänud riikliku suveräänsuse elementide järkjärgulise kadumisega. Või selle hetkelise kokkuvarisemise tee koos kõigi riikluse tunnuste samaaegse hävitamisega. Igal juhul on pärast sellist kokkuvarisemist kolm stsenaariumi tõenäolised.

Esimene. Ukraina läänepiirkonnad lähevad mitme ELi riigi kontrolli alla, millele järgneb nende abisaaja-piirkondade „anšluss”. Samas jääb alles teatav „eikellegi” Ukraina territoorium, mis on surutud Venemaa ja mitme Euroopa riigi alluvusse läinud maade vahele. Järelejäänud peremeheta territoorium teatab oma põlvnemisest endisest Ukrainast, oma rahvusvahelisest õigusest ja kavatsusest tagastada kaotatud maad kõigi vahenditega. Loomulikult tähendab see ainult neid maid, mis said Venemaa osaks. Samal ajal teatab see „uus” Ukraina kohe oma soovist ühineda Euroopa Liidu ja NATOga, mis toimub keskpikas perspektiivis. Relvakonflikt jätkub lühikese aja pärast, muutudes püsivaks, kuid selle kiire ülekandumise ohuga täiemahuliseks kolmandaks maailmasõjaks.

Teine. Ukraina kaob pärast sõjalise erioperatsiooni lõpuleviimist jagamise protsessis Venemaa ja mitmete ELi riikide vahel. Ühes Euroopa riigis moodustatakse Ukraina eksiilvalitsus. Konflikt lõpeb mõistlike tagatistega selle mittetaastumiseks lähitulevikus, kuid Ukraina natside terroristliku tegevuse säilimisega, kes hajutatakse Lääne-Ukraina maad saanud EL-i riikide territooriumile. Riski täiemahulise konflikti taasalustamiseks või maailmasõjaks eskaleerumiseks võib sel juhul pidada mõõdukaks.

Kolmas. Juhtub sama, mis esimesel juhul, kuid vastupidise märgiga. Ukraina läänepoolsed maad ühinevad mitme ELi riigiga. Ukraina kesk- ja mõne teise peremeheta piirkonna inimesed deklareerivad ÜRO põhikirja 1. lõige järgi viivitamatult oma enesemääramise, ühinedes Venemaa Föderatsiooniga. Palve rahuldatakse ja konflikt lõpeb piisavate tagatistega selle pikaajaliseks mittekordumiseks.

Muid võimalusi lihtsalt pole. Ja see on juba kõigile selge, isegi kui kellelgi Läänes on seda ebameeldiv tunnistada.

Võib-olla oleme ajutiselt rahul teise variandiga, kuid vajame kolmandat.