Venemaa on õppinud viimastel kuudel Ukrainas segama USA-s toodetud mobiilseid raketisüsteeme HIMARS, kasutades elektroonilisi segajaid, mistõttu lendavad raketid sihtmärgist mööda.
Asjast rääkisid telekanalile CNN mitu asjaga kursis olevat inimest.
Ukraina sõjaväeametnikud on USA abiga pidanud välja pakkuma mitmesuguseid lahendusi, kuna Ukraina kasutab jätkuvalt suure liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi (HIMARS), mis on olnud võib-olla kõige kardetuim relvastus Ukraina arsenalis.
Keskmaa raketisüsteeme tervitati laialt kui mängu muutjat konfliktis ja need on mänginud võtmerolli alates hetkest, mil nad eelmisel suvel Ukrainasse jõudsid, sealhulgas eelmise aasta pealetungis, mis võimaldas Ukrainal Venemaalt tagasi võtta märkimisväärsed territooriumid.
Kuid viimastel kuudel on venelaste intensiivne blokeerimine muutnud süsteemid üha vähem tõhusaks, väidavad viis USA, Briti ja Ukraina allikat CNN-ile, sundides USA ja Ukraina ametnikke leidma võimalusi HIMARSi tarkvara kohandamiseks, et võidelda üha suureneva Venemaa segamise vastu.
„See on pidev kassi-hiire mäng,” mille eesmärk on leida segamisele vastumeede, ütles Pentagoni ametnik, aga siis leiab Vene pool sellele vastumeetmele omakorda meetme. Pole selge, kui jätkusuutlik selline mäng pikemas perspektiivis on.
Arvestades, et Ukraina suur vasturünnak algab õige pea ja Ukraina toetub suures osas HIMARS-idele, on lahendused väga olulised, et Ukraina väed saaksid teha märkimisväärseid edusamme.
„Üks asi on hoida venelasi seal, kus nad praegu on. Teine asi on neid välja ajada,” rääkis USA erukindral Steven Anderson CNN-ile. „Nad on sisse kaevunud, nad on seal olnud aasta otsa.”
HIMARS „on olnud äärmiselt oluline,” lisas erukindral. „Nad peavad suutma neid HIMARS-e mängus hoida ja neid jätkuvalt kasutama, et anda tõhusaid sügavaid lööke.”
Ukraina on tänaseks saanud 18 Ameerika HIMARS-i ja USA on võtnud kohustuse saata veel 20. Teised NATO liitlased on välisministeeriumi teatel annetanud 10 mitmikraketisüsteemi.
Bideni valitsuse rutiinsed teated sadade miljonite dollarite suuruse sõjalise abi kohta Ukrainale, sealhulgas eile kolmapäeval, sisaldavad regulaarselt HIMARS-i laskemoona, mida nimetatakse GMLR-ideks, kuid nende täpset arvu ei avaldata.
USA on aidanud ukrainlastel leida ka Vene segajad ja neid hävitada – see on „kõrge prioriteediga” ülesanne, nagu tuleb välja Pentagoni saladokumendist, mis oli osa USA lennuväelase Jack Teixeira väidetavalt lekitatud andmetest.
Dokumendis öeldakse, et „soovitame jätkuvalt neid segajaid võimalikult suurel määral häirida/hävitada”.
GPS-i segamine võib mõjutada ka muud „nutikat” USA laskemoona, nagu haubitsatest tulistatavad täppisjuhitavad Excaliburi suurtükimürsud ja õhust visatud pommid, mida nimetatakse JDAM-ideks. Lekkinud Pentagoni dokumendis kirjeldati, et JDAM on häirete suhtes eriti tundlik.
USA ametnik kinnitas, et USA on nõustanud ukrainlasi Vene segajate tuvastamisel ja hävitamisel, kuna HIMARS-ide ja nende rakettide muutmiseks on vaid piiratud võimalused.
USA kaitseministeeriumi Pentagoni kõrge ametnik pisendas segamise mõju, öeldes CNN-ile, et esmaspäeval tulistasid Ukraina väed probleemideta välja 18 raketti, mis vastab viimaste nädalate tasemele. Ametnik keeldus kommenteerimast segamise laiemat mõju. HIMARS-e toodab USA firma Lockheed Martin, kes saatis küsimused segamise teemal USA valitsusele edasi.
Elektroonilist sõda kasutavad mõlemad pooled rindejoonel, kus droone kasutatakse jälgimiseks ja suurtükiväe sihtmärkide leidmiseks. Droonidele on võimalik kinnitada lõhkekehi.
Olenevalt segamise asukohast ja tugevusest võib rakett siiski startida ja tabada sihtmärki, tuues kaasa kahjustused. Lisaks GPS-i juhtimisele on rakettidel inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid, mis ei ole segamisele vastuvõtlikud ja jäävad täpseks, kuigi mitte nii täpseks kui GPS-i koordinaatide järgi juhituna.
Vene laialdasel segamisel võib olla mõju ka nende endi vägedele, mõjutades nende suhtlemis- ja tegutsemisvõimet.
Kuid kui nad töötavad, on HIMARS-id üha enam sihtmärke kaotanud, ütles üks Ukraina allikas, keda rindel tegutsevad droonioperaatorid teavitasid.
Üks idarindel viibinud droonipiloot kirjeldas mobiilse HIMARS-i segamist „märkimisväärsena”, allika sõnul midagi, mida ta polnud oma piirkonnas näinud enne eelmise aasta novembrit, mitu kuud pärast seda, kui HIMARS esimest korda suvel Ukrainasse jõudis.
Teine Ukraina lõunaosas Hersoni oblastis tegutsev droonioperaator väitis allikale, et HIMARS-i tõhusus on drastiliselt langenud, kuid hoiatas, et need on endiselt väga vajalikud ja neile saab toetuda, kuid need pole enam nii domineerivad kui varem.
Peaaegu aasta on HIMARS olnud Ukraina pikima tegevusraadiusega raketisüsteem, mis võimaldab vägedel tulistada kiiresti järjest kuni kuus raketti Venemaa positsioonidele kuni 80 kilomeetri kaugusel. Umbes 3 meetri täpsusega on 100-kilosed lõhkepead aidanud muude sihtmärkide hulgas tabada Vene logistikasõlmi, laskemoonaladusid, komandopunkte ja sidesõlmi.
Samuti aitasid nad eelmisel sügisel Ukrainal tagasi vallutada märkimisväärsel hulgal territooriume riigi lõuna- ja kirdeosas ning veebruari seisuga oli Ukraina kasutanud ligikaudu 9500 HIMARS-raketti, selgub CNN-i poolt nähtud andmetest.
Lahendustega kursis olev USA ametnik ütles, et need hõlmavad nii sihtimissüsteemi tarkvara kui ka rakettide tarkvara värskendusi.
Pentagoni kõrge ametnik kirjeldas seda järgmiselt: „Pidevalt kohandatakse, et need jääksid tõhusaks”, lisades, et värskendusi tehti alles sel nädalal.
„Kui nende segamine muutub keerukamaks, peavad vastumeetmed muutuma keerukamaks,” nõustus Briti ametnik.
Venemaa elektroonilise sõja kasutamine pole seni olnud nii laialt kasutusel, kui Venemaa algsel sissetungil eeldati, kuid nad on seda kasutanud sõja algusest peale. See on tänapäevase sõja rutiinne osa, mis võib olla odav ja hõlpsasti rakendatav. Seda oli oodata, seega keskendutakse mõju „lahjendamise” viisidele, ütles ametnik.
Kuid kuna Vene üksused on suures osas Ukraina rindel seisma jäänud ja kaitsepositsioonides kinni, on Venemaa väed HIMARS-ide vastu võitlemiseks üha enam kasutanud oma segamissüsteeme, ütlesid allikad.
Veel üks eraldiseisev, kuid sama asjaga seotud probleem Ukraina jaoks on see, et venelased on viinud osa oma varustusest kaugemale ja eemale HIMARS-i süsteemidest, mille tegevusulatus on umbes 80 kilomeetrit.
Kuigi raketisüsteemid on võimelised tulistama pikema tegevusraadiusega rakette nimega ATACMS – mis võivad jõuda sihtmärkideni, mis asuvad kaugemal kui 300 kilomeetrit –, on USA vastu seisnud nende andmisele Ukrainale nii seetõttu, et rakette on piiratud koguses kui ka seetõttu, et USA kardab, et Venemaa võib neid näha liiga provokatiivsena.
Briti ametnik tunnistas, et alates HIMARS-i esmakordsest kasutuselevõtust on nõuded, väljaõpe ja lisavarustus muutunud, kuna Venemaa elektroonilised häired on arenenud.
„Segamine on nagu ilm või maastik, see on midagi, mis juhtub, millega peate tegelema,” ütles ametnik. Siiski lisas ta, et HIMARS on endiselt „väga kasulik asi”.
