Mõned USA ja Euroopa ametnikud ütlesid, et Ukraina kavandatav kevadrünnak võib nende arvates aasta lõpuks sillutada teed Kiievi ja Moskva vahelistele läbirääkimistele ning Hiina võib aidata seda vahendada.
Valmisolek läbirääkimistel Hiinat kasutada kujutab endast nihet Lääne mõtlemises, eriti USA-s, mis on olnud väga skeptiline Pekingi mis tahes seotuse suhtes, arvestades Hiina pikaajalist toetust Moskvale. Välisminister Antony Blinken väljendas hiljuti avalikult ettevaatlikku optimismi, et Peking võib aidata konflikti maandada, vahendab Wall Street Journal.
Uus lähenemine põhineb veendumusel, et kummalgi poolel pole võimet lõputult sõdida ning et Pekingi tahe rahvusvahelistel rahuläbirääkimistel osaleda tuleks proovile panna, ütlesid ametnikud. Siiski on nad endiselt ebakindlad Venemaa valmisolekus pidada läbirääkimisi relvarahu üle, kui Venemaa presidendina jätkab Vladimir Putin.
Huvi läbirääkimiste vastu lähendab Washingtoni mõne Euroopa riigiga, kes soovivad konflikti lõppu või vähemalt jätkamist mõõduka intensiivsusega ning on huvitatud mingi lahenduse leidmisest sel aastal. USA, Ühendkuningriik ja mitmed teised riigid on seni avalikult öelnud, et Ukrainat tuleks toetada seni, kuni on vaja Venemaa alistamiseni.
„Oleme olnud selged, et jätkame Ukraina toetamist, kui nad kaitsevad oma riiki Venemaa provotseerimata sissetungi eest, ja see toetus jätkub,” ütles USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Adam Hodge. „Kahjuks ei näe me mingeid märke selle kohta, et Venemaa valmistuks lõpetama rünnakuid Ukraina rahva vastu. Seetõttu oleme pühendunud sellele, et aidata Ukrainal oma rahvast Venemaa agressiooni eest kaitsta.”
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on seni kõige otsesemalt sundinud Ukrainat otsima läbirääkimisi Kremliga pärast kevadist pealetungi. Valge Maja ja välisministeeriumi ametnikud on pikka aega väitnud, et kõik sõjad lõpevad läbirääkimiste laua taga, kuid ütlesid, et kõnelustele heas usus minekuks on vaja Venemaa tõelist huvi. Ukrainale saadetud sõjalise abi eesmärk on anda Kiievile parem läbirääkimiste positsioon.
USA riikliku julgeolekunõukogu (NSC) võtmeametnikud pooldavad Euroopa ametnike sõnul läbirääkimisi, samas kui välisministeerium ja Luure Keskagentuur on olnud skeptilisemad, oodates innukalt, kuidas rünnak kulgeb, enne kui minnakse diplomaatilisele teele.
NSC pressiesindaja eitas, et USA valitsuse sees on mingi lõhe ja kordas president Joe Bideni seisukohta: „Ei midagi Ukrainast ilma Ukrainata”. Välisministeerium ja CIA ei vastanud kommentaaritaotlusele.
Pariisi ja Berliini kõrgemad ametnikud, kes on kursis nende riikide juhtide aruteludega president Bideniga, väidavad, et nad ootavad, et Valge Maja püüab hõlbustada kõnelusi pärast Ukraina eeldatavalt edukat pealetungi.
Eesmärk on, et Ukraina saaks tagasi olulise territooriumi riigi lõunaosas – seda arengut võib tõlgendada kui edu isegi siis, kui Venemaa säilitab oma vägede poolt okupeeritud territooriumi tükke.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz võõrustab sel kuul Berliinis Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, mis on tema esimene reis Saksamaale pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris. Kuigi Scholz ei survesta Zelenskit kõnelustele, siis Euroopa ametnikud ütlesid, et Biden annab Ukraina liidrile märku, et relvarahu kõnelused võivad lähikuudel olla õige asi.
Läbirääkimiste soov on mõlemal pool Atlandi ookeani seotud murega, et liitlaste poolt Ukrainale eelolevaks pealetungiks antava toetuse ulatust on tulevikus raske saavutada, kui sõda jõuab ummikseisu. Laskemoona tarned on põhiprobleem, sest Lääne tööstuslik võimsus ei ole Ukrainat toetades suuteline rahuldama vajadust, ütlesid mitmed ametnikud ja tööstusharu juhid.
Mitmed Euroopa valitsuste kõrged ametnikud väljendasid muret vägede ja materjalide kurnatuse pärast Ukrainas, mille rahvaarv on alla ühe kolmandiku Venemaa elanikkonnast.
Euroopa soov läbirääkimisi alustada ei ole üksmeelne. Poola, Balti riigid, teised väiksemad riigid ja mõned Ühendkuningriigi ametnikud usuvad, et Ukrainale tuleks anda aega, mida ta vajab edu saavutamiseks, isegi kui kevadise pealetungiga edu ei saavutata.
Venemaa seisab silmitsi väljakutsetega oma sõjategevuse jätkamisel, mis mõnede arvates võivad sundida ta läbirääkimiste laua taha. USA riikliku luure direktor Avril Haines ütles 4. mail USA parlamendis Kapitooliumi mäel tunnistusi andes, et USA luureagentuuride hinnangul on Putinil vähe huvi konflikti lahendada läbirääkimistel ja ta eeldab endiselt, et lääne tahe Ukrainat toetada aja jooksul väheneb.
„Me hindame jätkuvalt, et Putin arvab suure tõenäosusega, et aeg töötab tema kasuks,” ütles Haines.
Ta lisas, et Venemaa liider on tõenäoliselt vähendanud oma lähiaja eesmärke Ukrainas, tugevdades kontrolli riigi ida- ja lõunaosas ning tagades, et Kiiev ei ühine kunagi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Kui Putin nõustub konfliktis „läbirääkimiste pausiga”, võib tema eesmärk olla kasutada aega Venemaa vägede ülesehitamiseks tulevaste pealetungi operatsioonide jaoks.
Praegu pole teada, millised need läbirääkimised välja näevad, kuid Pariisi ja Berliini ametnikud ütlesid, et nad on huvitatud laiaulatuslikust relvarahu lepingust, mis võiks kaasata Hiina selle garanteerijate hulka.
Veebruaris tegi Hiina üleskutse rahukõnelusteks, et lõpetada sõda Ukrainas, kirjeldades oma plaani 12-punktilises dokumendis ja pakkudes end välja neutraalse vahendajana.
Samal kuul pakkus Macron Zelenskile eraviisiliselt, et ta korraldab Pariisis rahukonverentsi, et pidada läbirääkimisi relvarahu üle, kui Kiiev otsustab, et aeg on õige. Zelenski ütles, et osaleb ainult siis, kui Biden ja Hiina juht Xi Jinping osalevad.
„Hiina jätkab rahuläbirääkimiste edendamist ja teeb oma jõupingutusi varajase relvarahu ja rahu taastamise nimel,” teatas Hiina saatkond Washingtonis.
Macron ja tema ametnikud, nagu ka teised eurooplastest ametnikud on sellest ajast peale õhutanud Pekingit etendama diplomaatias konstruktiivset rolli. Need jõupingutused kulmineerusid sellega, et Xi helistas Zelenskile aprillis esimest korda pärast sõja algust, kuigi vestlusest teavitatud ametnikud ütlesid, et kõne kustutas lootused, et Hiina liider loobub Venemaa toetamisest, ega sisaldanud selgeid kohustusi Ukraina nõudmisi toetada.
Xi, kes tegi märtsis kõrgetasemelise visiidi Kremlisse, kus ta avaldas toetust Putinile, saadab peagi Kiievisse oma saadiku.
„Praegu on liiga vara midagi öelda ja nüüd ootame Xi esindaja Kiievisse saabumist,” ütles Ukraina valitsuse kõrge esindaja.
Sellegipoolest on Euroopa olulisemad liidrid nüüd kindlad, et Hiina soovib asuda edendama võimalikke relvarahu läbirääkimisi, ütlesid mitmed Euroopa ametnikud.
Seda tunnet kordas Blinken. „Põhimõtteliselt pole selles midagi halba. Kui meil on riik, olgu selleks Hiina või teised riigid, millel on märkimisväärne mõju, ja on valmis taotlema õiglast ja kestvat rahu,” ütles Blinken eelmisel nädalal Washington Posti foorumil. „Meil oleks hea meel. Ja kindlasti on võimalik, et Hiinal on selles oma roll,”ütles ta. Ta lisas, et pole kindel, kas Peking nõustub väitega, et Moskva on agressor.
Kuni viimase ajani väitsid mitmed USA ja Euroopa ametnikud, et Hiina avalik toetus Venemaale alates sõja algusest muutis Pekingi sõja lõpetamise läbirääkimiste partnerina ebameeldivaks.
Kiiev tervitab kõiki riike, kes saavad rahupüüdluses konstruktiivset rolli mängida, kuid ei usu, et Peking on otsustava tähtsusega, ütles hiljuti Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova.
Lääne liidrid liiguvad nüüd aeglaselt lahenduse poole, et konflikti peatamine võib olla parim valik, ütles endine Vene poliitika eest vastutav riikliku julgeolekunõukogu ametnik Fiona Hill, kes töötab nüüd Brookingsi asutuses.
„Tundub, et see on koht, millel on üha enam toetust,” ütles ta. „Külmutada konflikt ja lõpetada tapmine, sest kõik tahaksid, et see lõppeks.”
Putin ei ole näidanud avalikku märki sõja lõpetamisest või oma eesmärkidest loobumisest, vaatamata kasvavatele kaotustele. Mis tahes püsiv kokkulepe sisaldab suure tõenäosusega Zelenski nõusolekut Ukraina territooriumi okupeerimisega Venemaa poolt, ütles prua Hill.
„Kas Ukraina jääb nõusse sellega, et loobub oma territooriumist pärast lugematute elude kaotust, et öelda: „Kas me selle pärast surimegi?”” küsis Hill.
