USA luure: Putinil on komme, mis raskendab sõja juhtimist

Venemaa presidendi Vladimir Putini kalduvus personali vahetada otsese vallandamise asemel on tema iseloomujoon, mis ei sobi sõja juhtimiseks, kirjutab Ameerika luure andmetele tuginev mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).

Venemaa on oma suurpealetungi käigus korduvalt vahetanud erinevate rinnete komandöre. Vähemalt mõnel juhul on koha kaotanud ohvitserid peaaegu kohe leidnud millegi uue ja sageli vähemtähtsa tegevuse, kust on saanud uuesti naasta kõrgematele ametikohtadele, vahendab MTV.

Mõttekoja ISW hinnangul on tegutsemismudel sama, mida Putin on ka sisepoliitikas järginud.

Putin on vältinud ametnike vallandamist ja selle asemel alandanud ajutiselt nende positsiooni, leiab ISW.

Selle tegutsemismudeliga on Putin võtnud sihiks olukorra, kus madalamale viidud isikud otsivad iga hinna eest presidendi poolehoidu, et taas parematele positsioonidele pääseda, usub ISW.

Värskeimad näited sellisest tegevusmudelist sõjaväelise juhtimise poolelt on kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov ja kindral Aleksander Lapin.

Jaanuaris 2023 määrati Gerassimov kõigi Ukrainas sõdivate Vene vägede ülemaks. Kui president Putin kohtus aprillis oma sõjaväelise juhtkonnaga, oli Lapin vastutav Luganski suuna eest.

Varem astus Lapin väidetavalt keskgrupi ülema kohalt kõrvale, kuna ei soovinud olla Harkivi oblastis toimunud Ukraina edukate vasturünnakute eest vastutav avalik isik Venemaal.

Kremli suhted Gerassimoviga jahenesid eelmisel, 2022. aastal pärast seda, kui Venemaa kiire võit teoks ei saanud.

Ametnike sagedane roteerimine võib toimida autoritaarses süsteemis, mis püüab ainult Kremli võimu säilitada, kuid see on kahjulik armee tõhusale ja stabiilsele juhtimisele, märgib ISW.

ISW hinnangul põlistab „halvasti ebaõnnestunud” ohvitseride komandopunktidesse tagasi saatmine kaitseministeeriumi maineprobleemi.

Mõttekoda tõlgendab, et Venemaa sõjaline juhtkond koosneb praeguse Venemaa vägede ülemjuhataja Gerassimovi leerist ja talle vastanduvast grupeeringust, kuhu kuulub teiste seas ka palgasõdurite grupeeringu Wagner komandör Jevgeni Prigožin.

Gerassimovi-vastane grupp sai jõudu juurde, kui Venemaa talvine pealetung hakkas selle aasta veebruaris ebaõnnestumise märke näitama. Venemaa talvine pealetung pole peaaegu üldse edenenud. Vaid Bahmuti suunas on Kremli väed teinud taktikalise edasitungi ja ka seal on selle eest vastutavad Wagneri võitlejad.

Varakevadel on Kreml sõja juhtimises tõepoolest muudatusi teinud. Gerassimovil on aga õigus.

Logistika eest vastutava kaitseministri asetäitja, kindralpolkovnik Mihhail Mizintsevi väidetav vallandamine eelmisel nädalal on üks märk sellest, et Venemaa ei ole korralikult valmis Ukraina vasturünnakut tõrjuma, kirjutab CNN oma analüüsis. Kreml ei ole Mizintsevi taandumisest ametlikult teatanud, kuid väited pärinevad venemeelsetelt sõjakommentaatoritelt, kes on kogu sõja vältel olnud nendest probleemidest hästi teadlikud.

Moskva saadab korratuse sõnumi, vallandades võtmeministrid hetk enne Ukraina vasturünnakut, kirjutab CNN.

Venemaa talvise pealetungi ebaõnnestumise tõttu on Putin jõudnud Ukraina operatsiooni komandopunktide jagamiseni võrdselt Gerassimovi leeri ja vastaste vahel, kirjutab ISW.

Üldiselt on Kreml ja Venemaa kaitseministeerium püüdnud kasutada sidevahendina ülemate vahetust, samal ajal kui sõjaväe poolt saavutatud tulemusi on veelgi vähendatud.

Kui Putinit viimati aprillis sõjaväe juhtkonnaga kohtus, polnud kaitseminister Šoigu ega Ukrainas sõdivate Vene vägede komandör Gerassimov üldse kohal. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul oli põhjuseks turvalisus.

Šoigu ja Gerassimovi puudumise mainimine ning solvava põhjuse esitamine viitab ilmselt sellele, et Kreml on määranud sõja uueks etapiks uued komandörid, kirjutab ISW.

Samas ei pea ISW tõenäoliseks, et Venemaa määraks praeguses etapis Gerassimovi asemele uue komandöri.

Üheks põhjuseks on asjaolu, et Gerassimov on kaitseminister Šoigu järel armee juhtimisstruktuuris tähtsuselt teine ​​inimene. Talle ukse näitamine oleks liiga suur mainekaotus nii Kremlile kui ka kaitseministeeriumile, nendib ISW.

Gerassimovi olukorda aitab parandada asjaolu, et ISW teatel on ta Putinile „äärmiselt lojaalne” ega ole seetõttu tõenäoline oht presidendi võimule.

Tõenäoliseks peetava Ukraina vasturünnaku tulemus otsustab tõenäoliselt tulevikus, kumba sõjaväelise juhtkonna poolt Putin tulevikus soosib, nendib ISW.

Praegu on kohustused jaotatud nii, et tõenäoliselt läheb Ukraina vastupealetungis ühel Venemaa sõjaväelise juhtkonna leeril kehvemini või paremini kui teisel.

Erandiks on olukord, kus Ukraina ründab üsna ühtlaselt nii ida kui ka lõuna suunal, saavutades mõlemas suunas sarnased tulemused.

Need Venemaa komandörid, kelle juhtimispiirkond on Ukraina võimaliku vasturünnaku põhisuund, saavutavad kas selge edu või kogevad märkimisväärset lüüasaamist, kirjutab ISW.

Seega tundub üsna kindel, et ükskõik mis Ukraina tõenäolises vasturünnakus ka ei juhtuks, jätkab Venemaa karussell trevikuna keerlemist ka tulevikus.

Kommentaarid
(Külastatud 1,554 korda, 1 külastust täna)